Igor Perepetši hädad algasid 2. veebruaril 2007 Ivangorodis, kui 36aastase mehe uus BMW paelus Vene tollitöötaja pilku. Kallis sõiduk kandis Rootsi numbrimärke ja oli just vuranud üle Narva silla.

Tolliametnik otsustas auto läbi vaadata ja leidis esimesest kätte sattunud sumadanist kohe paki deklareerimata eurosid. Põhjaliku läbiotsimise käigus tuli BMWst välja ligi 100 miljoni krooni eest sularaha.

Esimesel ülekuulamisel väitis Perepetš, et viib raha ühele Vene Riigiduuma saadikule valmiskampaania rahastamiseks. Tegemist pidi olema Kremlit toetava Ühtse Venemaa liikmega.

Vene ajalehe Novaja Gazeta teatel järgmistel ülekuulamistel Perepetš poliitikast enam ei rääkinud. Ta tunnistas ennast täielikult süüdi valuutaeeskirjade rikkumises, põhjendades seda kartusega oma elu pärast.

Kui ta oleks kaasa veetava rahasumma tollis ametlikult kirja pannud, võinuks mõni tollitöötaja tema kohta allilmale vihje anda.

Kingissepa rajooni kohus karistas Perepetši läinud kevadel 150 000 rubla (u 65 000 krooni) suuruse trahviga. Tema poolt üle piiri veetud sada miljonit krooni aga konfiskeeris Vene riik oma tuludesse.

Eesti kohus arestib 150 miljonit krooni
Ivangorodis alanud ebaõnn jätkus Tallinnas. Keskkriminaalpolitsei juures tegutsev rahapesu andmebüroo võttis Perepetši ja tema partnerite ärid luubi alla. Selgus, et umbes aasta jooksul käis nende käest läbi miljard krooni. Nad ei ole Eesti ja Venemaa vahel kaugeltki ainsad rahavedajad, kuid igatahes suure kaliibriga.

Harju maakohus käskis külmutada Perepetši pundi arved Eesti pankades. Sellest ei ole seni avalikult teatatud, kuid Eesti Ekspressi andmetel on arestitud umbes 150 miljonit krooni.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ei soovi tema juhtimisel toimuvast uurimisest rääkida. Ta nendib, et seni pole võimalikus rahapesus kedagi kahtlustatavaks tunnistatud.

Keskkriminaalpolitsei püüab praegu tuvastada, kellele Venemaalt pärinevad miljonid tegelikult kuuluvad.

Kuna politseinikud ei saa asja ise Venemaale uurima minna, saatis riigiprokuratuur Moskvasse läinud aastal õigusabipalve. Vastust pole seni tulnud.
Rahasiirdamise keskus Keemia tänava turvamajas

Arestitud pangaarved kuuluvad neljale Tallinnas tegutsevale osaühingule. Neist Sevenert, Instmark ja Montevalle on registreeritud Keemia 11 kortermajas 150ruutmeetrises luksuskorteris.

Tegemist on kuulsa "turvamajaga", mis sai 90. aastate keskel tuntuks ekspeaminister Mart Laari ja osakese ärieliidi lühiajalise koduna.

Eespool nimetatud kolme firma tegevjuht on 40aastane Juri Džeksenev alias Juriy Jexenev. Nagu ta äriregistrile esitatud aruannetes kirjutab, tegeleb ta "raha kiirsiirdamisteenusega".

See tähendab, et Vene klient kannab Jexenevi firmade arvele mõnes Eesti pangas hunniku ülekanderublasid. Jexenev vahetab rublad sularahaks, kas eurodeks või dollariteks, ning toimetab need Venemaale.

Venelased kasutavad oma tehingutes Eesti pankasid ja tuntud valuutavahetusfirmasid.

Üks neist on aktsiaselts Tavid, mis kuulub reformierakondlasele Alar Tammingule. Näiteks läinud aasta lõpu seisuga olid Jexenevi firmad tellinud Tavidilt 78 miljoni krooni eest valuutat ette.

Vene raha uus kaitsja
Venelased on üritanud arestitud raha korduvalt kohtu kaudu lahti sulatada. Seni pole see õnnestunud, kuid veebruaris Tallinna halduskohtus alanud protsess jätkub märtsi lõpul.

Külmutatud raha omanikke esindab vandeadvokaat Maksim Greinoman. See 28aastane mees on Tartu ja Manchesteri ülikooli paberitega jurist. Vandeadvokaadi kutse sai ta mullu suvel.

Pärast Glikmani ja Tederi advokaadibüroost lahkumist on Greinoman omanimelise advokaadibüroo asutaja-ainuomanik. Oma klientidele reklaamib noor mees ennast vana kalana äriõiguse valdkonnas.

Tema büroo veebiküljel ripub pankur Morgani aforism: "Ma ei soovi, et jurist ütleks mulle, mida ma ei tohi teha. Ma palkan teda selleks, et ta ütleks mulle, kuidas teha seda, mida ma soovin."

Mis võtetega noor advokaat neid miljoneid kroone riigilt kätte saada püüab, pole Ekspressile teada. Nimelt palus Greinoman kohtunikul asja arutamine kinniseks kuulutada ja ajakirjanikul tuli kohtusaalist lahkuda.

Ekspressi ettepanekule korraldada kohtumine oma kundedega vastas Greinoman viisakalt: "Ilmselt ei ole selleks hetkel vajadust."

Neid uurib keskkriminaalpolitsei

- OÜ Sevenert. Tegutseb märtsist 2006. Omanik Dmitri Abramkin Peterburist. Tegevjuht Juri Džeksenev. Eraldis pooleliolevas kriminaalasjas 11,5 miljonit krooni.

- OÜ Montevalle. Tegutseb maist 2006. Omanik Igor Perepetš Leningradi oblastist. Tegevjuht Juri Džeksenev. Eraldis pooleliolevas kriminaalasjas 600 000 krooni.

- OÜ Instmark. Tegutseb maist 2006. Omanik Dmitri Abramkin Peterburist. Tegevjuht Juri Džeksenev. Eraldis pooleliolevas kriminaalasjas 3 miljonit krooni.

- OÜ SV Capital. Tegutseb jaanuarist 2007. Omanik ja tegevjuht on Vjatšeslav Šuljakov Harjumaalt.

Allikas: äriregister