11.10.2007, 00:00
67 aasta tagune õhumõrv lahendatud
Värske uurimus purustab müüdi, et venelased tulistasid reisilennuki;Kaleva alla diplomaatilise posti kaaperdamiseks.
JÄLJETULT KADUNUD: Hoolimata Eesti meremuuseumi otsingutest pole Kaleva vrakki siiani merepõhjast leitud. Pildil lennuki makett Soome lennundusmuuseumis.
14. juuni keskpäeval 1940 osales tulevane
Nõukogude Liidu kangelane ja lennuväe kindralleitnant Pjotr
Hohlov Soome lahe kohal üheksa inimese massimõrvas. Tema
ja seltsimeeste käe läbi said surma Tallinn-Helsingi
liinilennuki Kaleva kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat.
Põlema süttinud Junkers 52 kukkus Keri saare lähedal vette ning vajus põhja. Veepinnale ulpima jäänud diplomaatilise posti viisid minema madrused kiiruga kohale saabunud Nõukogude allveelaevalt.
Rohkem kui 65 aastat on Eestis ja Soomes usutud, et Kaleva allalaskmine polnud juhus, vaid ettekavatsetud kuritegu. Vastuseta on jäänud vaid üks küsimus: mis oli kallaletungi motiiv? Hüpoteesidest pole olnud puudust.
Stalin tahtis tappa Pätsi?
2005. aastal rääkis Soome ajaloolane Martti Turtola Ekspressile, et reisilennuki allatulistamiseks võis anda käsu Nõukogude juht Jossif Stalin isiklikult.
“Lennukis oli kas midagi väga tähtsat või keegi, kes oli väga tähtis. Või arvati, et ta on seal,” arutles Turtola Soome lennundusmuuseumis Kaleva hukkumise aastapäevale pühendatud konverentsil. Ajalooprofessori arvates võis Stalinit haarata hirm, et lennukiga üritab põgeneda president Konstantin Päts.
Eesti uurija Toivo Kallas kirjutas 2004. aastal Ekspressi veergudel, et Kalevale sai saatuslikuks diplomaatiline post. Mõrva peamine ohver oli USA välisministeeriumi diplomaatiline kuller Henry William Antheil Jr.
Noor mees oli töötanud viis aastat Moskvas ning täitis nüüd eriülesannet. Veel kaheteistkümnendal tunnil enne Eesti okupeerimist pidi Antheil päästma Tallinnast hunniku salajasi paberid. Dokumentides oli kirjas kõik oluline, mida Eesti sõjaväeluure teadis Nõukogude Liidu kohta.
Kolmanda teooria kohaselt tahtsid venelased tappa hoopis kaht Prantsuse kaitseministeeriumi diplomaatilist kullerit. Paul Longuet ja Frederic Marty vedasid dokumente venelaste salakõnelustest Pariisiga. Oleksid need sakslaste kätte sattunud, oleks Adolf Hitler mõistnud, et teda on petetud. Füüreri raev oleks võinud muuta maailma ajaloo käiku.
Soomlase Erkki Pale teooria kohaselt olid Kaleva pardal hoopis USA saatkondade salajase kirjavahetuse koodid. Venelased said need kätte ning suutsid lugeda jänkide sidet kuni 1944. aastani. Enne omavahelise sõja puhkemist jagasid nad koode ka sakslastega, kes pühendasid saladusse omakorda soomlased.
Kõik need teooriad põhinevad osalt kindlatel faktidel. On teada, et kolm kullerit võtsid kokku lennuki peale 227 kilo diplomaatilist posti. Pole siis imestada, et juba 1940. aasta suvest alates on lennuki hävitamist seletatud Kremli kihuga lugeda võõraste valitsuste saladusi.
Raadioluure kuulab Punalaevastikku pealt
Äsja Soomes ilmunud Risto Niku ja Carl-Fredrik Geusti raamat “Kaleva surmalend” analüüsib põhjalikult kogu teadaolevat infot. Autorid jõuavad järeldusele, et väga tõenäoliselt venelastel mingit salaplaani ei olnudki. Vene lendurite veri vemmeldas ja nad tulistasid reisilennuki alla lihtsalt hasardist.
Niku ja Geust toetuvad oma raamatus paljuski Soome raadioluure säilinud materjalidele. Nimelt õnnestus Soome armeel kuulata 1940. aasta suvel pealt Balti laevastiku sidet ja jälgida Eesti okupeerimist koos sellele eelnenud õhu- ja mereblokaadiga.
Raadioluure töö oli nii salajane, et kogutud andmetest polnud aimu isegi lennuki hukku uurinud Soome riigiametnikel. Teadmatuses uurimiskomisjon seostas lennuki ründamist diplomaatilise posti kaaperdamisega ja pani nii tahtmatult aluse tulevastele vandenõuteooriatele.
Soome raadioluure andmetel ei oodanud allveelaev Štš-301 14. juunil Keri saare lähedal Kaleva vette sadamist. Kapten G. Golbergi meeskond asus tõepoolest sealkandis, kuna nii oli mereblokaadi plaani järgi ette nähtud.
Kaleva alla kukkumine tuli nii allveelaevnikele kui ka Kroonlinnas asunud Balti laevastiku staabile täieliku üllatusena.
Kui Štš-301 küsis, mida teha postikottidega, palus staap küsimust korrata. Alles siis saadi Kroonlinnas aru, milles asi.
Kui esimestena uppumiskohale jõudnud Eesti kalurid poleks postikotte veest välja õngitsenud, poleks need ka venelaste kätte sattunud.
Kokku võtsid nõukogude allveelaevnikud kaluritelt ära sadakond kilo posti, mis politruk Koblikov viis järgmisel hommikul vahilaev Snegiga Kroonlinna.
Rohkem kui pool lennukis olnud 227 kilogrammist vajus merepõhja, jäädes venelastele kättesaamatuks. Salaoperatsiooni kohta oleks see üsna kesine tulemus.
Ja veel. Et tegemist oli Soome lennukiga, selgus allveelaevnikele alles veest leitud soomlasest lenduri dokumente uurides.
Sõjaveterani painavad mälestused
Kaleva allatulistamise kõige usutavamaks põhjuseks peavad Risto Niku ja Carl-Fredrik Geust Vene lendurite peataolekut. Neile oli antud karm käsk, et ilma loata ei tohi Eesti õhuruumist lahkuda ükski välismaine lennuk. Igaks juhuks avasid punaväelased neile kahtlasena tundunud Kaleva pihta tule.
Geusti arvates painas reisilennuki hävitamine 1990. aastal surnud Pjotr Hohlovi elupäevade lõpuni. Perestroika ajal ilmunud mälestusraamatus kirjutas veteran, et püüdis lennukit Tallinnas maanduma sundida.
“Avasin luugi, tõusin seisma ja andsin lendurile märku lennuväljale tagasi pöörduda. Aga Junkers jätkab endisel kursil, lisades isegi kiirust. Tundmatu meeskond ei hoolinud meie nõudmistest,” pajatas Hohlov.
“Oleme jälitatavale lennukile nii lähedal, et näeme reisijate enesega rahulolevaid nägusid. Meile näidatakse rusikat ja ähvardatakse püstolitega.”
Kirjeldus pommituslennukeid püstolitega ähvardanud reisijatest on Soome uurijate meelest täiesti jabur. Kuid nad pööravad tähelepanu Hohlovi väitele, et pärast juhtunust ette kandmist sai ta oma komandöridelt peapesu. Alles siis, kui saabus teade diplomaatilise posti leidmisest, järgnes kiitus.
Olemasoleva info põhjal tundub Niku ja Geusti versioon umbropsu sooritatud õhumõrvast kõige usutavam. Vandenõuteooriad Kaleva hukust on liiga globaalsed, liiga lihvitud, liiga robertludlumlikud, et olla tõsi.
Risto Niku, Carl-Fredrik Geust: Kalevan kuolemanlento. Edita. Helsinki 2007. 229 lk.
Põlema süttinud Junkers 52 kukkus Keri saare lähedal vette ning vajus põhja. Veepinnale ulpima jäänud diplomaatilise posti viisid minema madrused kiiruga kohale saabunud Nõukogude allveelaevalt.
Rohkem kui 65 aastat on Eestis ja Soomes usutud, et Kaleva allalaskmine polnud juhus, vaid ettekavatsetud kuritegu. Vastuseta on jäänud vaid üks küsimus: mis oli kallaletungi motiiv? Hüpoteesidest pole olnud puudust.
Stalin tahtis tappa Pätsi?
2005. aastal rääkis Soome ajaloolane Martti Turtola Ekspressile, et reisilennuki allatulistamiseks võis anda käsu Nõukogude juht Jossif Stalin isiklikult.
“Lennukis oli kas midagi väga tähtsat või keegi, kes oli väga tähtis. Või arvati, et ta on seal,” arutles Turtola Soome lennundusmuuseumis Kaleva hukkumise aastapäevale pühendatud konverentsil. Ajalooprofessori arvates võis Stalinit haarata hirm, et lennukiga üritab põgeneda president Konstantin Päts.
Eesti uurija Toivo Kallas kirjutas 2004. aastal Ekspressi veergudel, et Kalevale sai saatuslikuks diplomaatiline post. Mõrva peamine ohver oli USA välisministeeriumi diplomaatiline kuller Henry William Antheil Jr.
Noor mees oli töötanud viis aastat Moskvas ning täitis nüüd eriülesannet. Veel kaheteistkümnendal tunnil enne Eesti okupeerimist pidi Antheil päästma Tallinnast hunniku salajasi paberid. Dokumentides oli kirjas kõik oluline, mida Eesti sõjaväeluure teadis Nõukogude Liidu kohta.
Kolmanda teooria kohaselt tahtsid venelased tappa hoopis kaht Prantsuse kaitseministeeriumi diplomaatilist kullerit. Paul Longuet ja Frederic Marty vedasid dokumente venelaste salakõnelustest Pariisiga. Oleksid need sakslaste kätte sattunud, oleks Adolf Hitler mõistnud, et teda on petetud. Füüreri raev oleks võinud muuta maailma ajaloo käiku.
Soomlase Erkki Pale teooria kohaselt olid Kaleva pardal hoopis USA saatkondade salajase kirjavahetuse koodid. Venelased said need kätte ning suutsid lugeda jänkide sidet kuni 1944. aastani. Enne omavahelise sõja puhkemist jagasid nad koode ka sakslastega, kes pühendasid saladusse omakorda soomlased.
Kõik need teooriad põhinevad osalt kindlatel faktidel. On teada, et kolm kullerit võtsid kokku lennuki peale 227 kilo diplomaatilist posti. Pole siis imestada, et juba 1940. aasta suvest alates on lennuki hävitamist seletatud Kremli kihuga lugeda võõraste valitsuste saladusi.
Raadioluure kuulab Punalaevastikku pealt
Äsja Soomes ilmunud Risto Niku ja Carl-Fredrik Geusti raamat “Kaleva surmalend” analüüsib põhjalikult kogu teadaolevat infot. Autorid jõuavad järeldusele, et väga tõenäoliselt venelastel mingit salaplaani ei olnudki. Vene lendurite veri vemmeldas ja nad tulistasid reisilennuki alla lihtsalt hasardist.
Niku ja Geust toetuvad oma raamatus paljuski Soome raadioluure säilinud materjalidele. Nimelt õnnestus Soome armeel kuulata 1940. aasta suvel pealt Balti laevastiku sidet ja jälgida Eesti okupeerimist koos sellele eelnenud õhu- ja mereblokaadiga.
Raadioluure töö oli nii salajane, et kogutud andmetest polnud aimu isegi lennuki hukku uurinud Soome riigiametnikel. Teadmatuses uurimiskomisjon seostas lennuki ründamist diplomaatilise posti kaaperdamisega ja pani nii tahtmatult aluse tulevastele vandenõuteooriatele.
Soome raadioluure andmetel ei oodanud allveelaev Štš-301 14. juunil Keri saare lähedal Kaleva vette sadamist. Kapten G. Golbergi meeskond asus tõepoolest sealkandis, kuna nii oli mereblokaadi plaani järgi ette nähtud.
Kaleva alla kukkumine tuli nii allveelaevnikele kui ka Kroonlinnas asunud Balti laevastiku staabile täieliku üllatusena.
Kui Štš-301 küsis, mida teha postikottidega, palus staap küsimust korrata. Alles siis saadi Kroonlinnas aru, milles asi.
Kui esimestena uppumiskohale jõudnud Eesti kalurid poleks postikotte veest välja õngitsenud, poleks need ka venelaste kätte sattunud.
Kokku võtsid nõukogude allveelaevnikud kaluritelt ära sadakond kilo posti, mis politruk Koblikov viis järgmisel hommikul vahilaev Snegiga Kroonlinna.
Rohkem kui pool lennukis olnud 227 kilogrammist vajus merepõhja, jäädes venelastele kättesaamatuks. Salaoperatsiooni kohta oleks see üsna kesine tulemus.
Ja veel. Et tegemist oli Soome lennukiga, selgus allveelaevnikele alles veest leitud soomlasest lenduri dokumente uurides.
Sõjaveterani painavad mälestused
Kaleva allatulistamise kõige usutavamaks põhjuseks peavad Risto Niku ja Carl-Fredrik Geust Vene lendurite peataolekut. Neile oli antud karm käsk, et ilma loata ei tohi Eesti õhuruumist lahkuda ükski välismaine lennuk. Igaks juhuks avasid punaväelased neile kahtlasena tundunud Kaleva pihta tule.
Geusti arvates painas reisilennuki hävitamine 1990. aastal surnud Pjotr Hohlovi elupäevade lõpuni. Perestroika ajal ilmunud mälestusraamatus kirjutas veteran, et püüdis lennukit Tallinnas maanduma sundida.
“Avasin luugi, tõusin seisma ja andsin lendurile märku lennuväljale tagasi pöörduda. Aga Junkers jätkab endisel kursil, lisades isegi kiirust. Tundmatu meeskond ei hoolinud meie nõudmistest,” pajatas Hohlov.
“Oleme jälitatavale lennukile nii lähedal, et näeme reisijate enesega rahulolevaid nägusid. Meile näidatakse rusikat ja ähvardatakse püstolitega.”
Kirjeldus pommituslennukeid püstolitega ähvardanud reisijatest on Soome uurijate meelest täiesti jabur. Kuid nad pööravad tähelepanu Hohlovi väitele, et pärast juhtunust ette kandmist sai ta oma komandöridelt peapesu. Alles siis, kui saabus teade diplomaatilise posti leidmisest, järgnes kiitus.
Olemasoleva info põhjal tundub Niku ja Geusti versioon umbropsu sooritatud õhumõrvast kõige usutavam. Vandenõuteooriad Kaleva hukust on liiga globaalsed, liiga lihvitud, liiga robertludlumlikud, et olla tõsi.
Risto Niku, Carl-Fredrik Geust: Kalevan kuolemanlento. Edita. Helsinki 2007. 229 lk.
Venelaste sõjasaak
Allveelaev Štš-301 konfiskeeris
Kaleva uppumispaigale saabunud eesti kaluritelt:
Allveelaev Štš-301 konfiskeeris
Kaleva uppumispaigale saabunud eesti kaluritelt:
- 100 kilo diplomaatilist posti
- 2 kuldaumärki
- 2000 Soome marka
- 10 000 Rumeenia leud
- 13 500 Prantsuse franki
- 100 Jugoslaavia dinaari
- 90 Itaalia liiri
- 10 Eesti krooni
- n 3 Inglise naelsterlingit
- n 75 dollarit
- n 521 Nõukogude rubla
