12.09.2008, 00:00
7000kroonine trahv 40kroonise suveniiri eest
Pahaaimamatult eksootilist külakosti ostes võib Eesti turistist kergelt saada kurjategija.
Veebruaris pärast puhkust Tais kodumaale naasnud Pärnu ärimees
Igor Triškin ei osanud uneski aimata, et kaasa toodud kingitus teeb
temast seaduserikkuja. Tallinna lennuvälja tollis koos abikaasaga
kahetunnise täisläbivaatuse läbinud mehelt ei leitud tema
sõnul midagi kahtlast. “Ainus, mis ära võeti, oli see
õnnetu rahakott.”
Nimelt ostis Triškin Pattaya
kuurordist bridžipartnerile ussinahkse mustriga rahakoti. “Täiesti
tavalises suveniiripoes seisab selliseid korvis tuhandete kaupa.”
Tema sõnul maksis rahakott kõigest 40 krooni. “Ei uskunud,
et sellest selline jama tuleb.”
51aastane pärnakas hakkas
ebameeldivat intsidenti lennujaamas juba unustama, kui sai juuli keskpaigas
Põhja maksu- ja tollikeskusest kirja, milles väärteomenetluse
talituse vaneminspektor Ingrid Tedremaa kohustab teda sundtoomise
ähvardusel ilmuma väärteo menetlusele Tallinna.
Nagu
selgub, saadeti rahakott vahepeal ekspertiisi. Tallinna Loomaaia zooloog Tiit
Maran tuvastas, et suveniiri nimel loovutas oma elu ja küljenaha
võrkpüüton (Python reticulatus), kes kuulub kaitsealuste
liikide hulka. Triškinit ähvardab seetõttu sõbrale
kingiks mõeldud 40kroonise rahakoti maaletoomise eest nüüd
7000kroonine trahv.
Tragikoomiline Triškini loos on see, et
samasuguse kauka on külakostiks toonud mitmed tema tuttavad. “Ma ei
taha siiani uskuda, et see on ebaseaduslik,” ei tea
meelelahutusärimees, kas naerda või nutta. Ta on küll kuulnud
keelust kaitsealuste loomadega kaubelda, aga arvab, et teda võetakse
vastutusele asjata. “Mõistus keeldub uskumast, et see on
tõeline võrkpüüton. Ma tean, mis tõelised
ussinahast asjad maksavad.”
“Inimene mõtleb
küll, et see loom on niikuinii surnud, vahet ei ole, kas ta on poeletil
või minu kodus, aga kui ta selle ostab, siis ta sellega tekitab turgu.
Ostab selle ära ja tuuakse järgmine asi loodusest asemele,”
räägib keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistil
Kadri Alasi. “Tegelikult vastutus lasubki igal üksikul inimesel, kes
neid asju tarbib.”
Alasil on sellesarnaseid rahakotte koguni
mitu. Kuid need on osa trofeede kollektsioonist, mis on rikkujatelt
konfiskeeritud. Alasi, kes on ainus ohustatud liikidega kauplemise spetsialist
Eestis, käib rändnäitusega nii tollitöötajate
koolitustel kui ka turismimessil. Nagu tsirkuseartist võtab ta suurest
kastist järgemööda pudelisse aetud madusid, täistopitud
roomajaid, hinnalisi karusnahku ja eksklusiivseid elevandiluust nipsasju.
Ehkki kõige sagedamini satuvad Eesti piiril pahandustesse just
tavaturistid nagu Igor Triškin, on kauplemine ohustatud liikidega
üleilmse haardega organiseeritud kuritegevus. Asjatundjate sõnul
jääb see alla vaid narko- ja relvakaubandusele. Äris liiguvad
miljardid dollarid ning selle kombitsad ulatuvad isegi Eestisse.
Seetõttu näeb seadus ette karmid trahvid ja keskkonnakahju
hüvitamise, mistõttu loata maale toodud kaup võib maksma
minna rohkem kui puhkus. “Need määrad on krõbedad, sest
1000 krooni rikkale inimesele ei ole midagi. See peaks olema summa, mis inimese
järgmine kord mõtlema paneb,” leiab Alasi, kes osaleb
spetsialistina vastavate seaduste koostamisel.
Kadri Alasi
rõhutab siiski, et rahvusvaheline konventsioon ei keela kaubitsemist
ohustatud liikidega täielikult, vaid reguleerib seda (vt lisalugu). Mis
tähendab, et teoorias võinuks Triškin saada Tai
keskkonnaametnikelt vastava eriloa maonahkne kaugas Eestisse tuua. Paraku tu
nnistab isegi Alasi, et see on tavaturisti jaoks (kes ei hakka kallist
puhkuseaega bürokraatiale kulutama) üksnes teoreetiline
võimalus.
Triškinile on rahakoti lugu
õnnestunud Tai-reisi tragikoomiline puänt. “Niikaua on
naljakas, kuni raha peab maksma,” loodab suveniirist sekelduse kaela
saanud mees hoiatusega pääseda. “Sellise lolluse eest mina ei
maksa! Niigi on sellest nii palju ebameeldivusi olnud.”
Ilus, aga keelatud
- CITES ehk Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline lepe, mis reguleerib kauplemist ohustatud liikidega. Sellele on alla kirjutanud 167 riiki, 1992. aastal ka Eesti.
- Sisuliselt on see pidevalt uuenev nimekiri umbes 30 000 liigist, millega kaubelda ei tohi või tohib seda teha vastavalt rangetele reeglitele. Konventsioon jaguneb kolmeks lisaks – esimesse kuuluvad ebaseadusliku äri tõttu suures väljasuremisohus 800 liiki nagu näiteks CITESi vapiloom elevant. Teine ja kolmas lisa on vastavalt leebemad, lubades piiratud kauplemist.
- Konventsioon hõlmab kogu floora ja fauna, mustast ninasarvikust kaaviarini ja liblikatest väärispuiduni. Ainsana on välja arvatud kõik seened. Eesti loodusest käivad konventsiooni alla muuhulgas hunt, karu ja ilves. Kõik 36 meil eksisteerivat orhideeliiki, kõik kullid ja kakud, must toonekurg ja saarmas.
- Kui näiteks elevandiluu või kaaviar võistlevad hinnas väärismetalliga, siis see pole veel sugugi lagi. Kõige kallimad on treenitud jahipistrikud, kelle ühe isendi hind võib küündida viie miljoni kroonini.
Mammutiluu ja mägrapalsam ehk kurioossete konfiskeerimiste lühike ajalugu
2008
Allikad: MTA ja Keskkonnaministeerium
2008
- Viimase aja trend on “kobranaps” – maoleotis alkoholis, millel olevat potentsi tõstev toime. Markantseim juhtum oli, kui üks jõukas džentelmen soovis uusaastapeol oma külalistele erutavat jooki pakkuda, aga partii konfiskeeriti piiril.
- Tänavu on kahel korral (rongiga ja autoga) püütud riiki tuua pruunkaru nahka (Ursus arctos). Et lube polnud, peeti kaup kinni.
- Septembris pidas toll kinni üle 900 tuubi Vene nahahooldusvahendit, mis sisaldab muu hulgas karu- ja naaritsarasva. Augustis tabati 300 karpi karu- ja mägrarasva sisaldavat palsamit.
- Kui ELi piiririik Eesti on organiseeritud illegaalse loomakaubanduse teel üldjuhul kõrvaline maa, siis just kalamari on erand. Viimane suurem partii illegaalset delikatessi tabati Eesti idapiiril mullu. Läbivalgustuses avastati sõiduauto kõlaris 12,5 kilo gurmaanide rõõmu.
- Korraga püüti maale tuua 739 kilo kivistunud kivikorallide skelette.
- Just potentsiravimid on tolliametnike sage saak. 2005 peeti postis kinni rekordpartii – 3500 purki toodet, mis sisaldas merihobukesi. Samuti on levinud muskushirve näärmest preparaadid.
- Püüti postis saata kaht lendkoera topist.
- Konfiskeeriti teadaolevalt suurim partii illegaalset elevandiluud Eestis. Kokku 55 kujukesest, mis saabusid postipakiga ühele Narva elanikule Hiinast, olid 29 elevandi- ja mammutiluust.
- Suvel avastati narkoreidi ajal seni suurim illegaalne eksootiliste nahkade kogu. Tavalises Tallinna korteris oli 13 nahka, sealhulgas meil seninägematud leopardi, gepardi, kuningpüütoni, hieroglüüfpüütoni ja mitme krokodilli nahad. Kaup pärines Ghanast.
- Muuga sadamas leiti ühe kaubalaeva ventilatsiooniruumist kuuemeetrise tiigerpüütoni nahk.
Allikad: MTA ja Keskkonnaministeerium