Ahvenamaa fenomen
“Nagu kohe selgus, oli see sama tuba, kus oli eelmisel aastal elanud Konrad Mägi. Ukse taga pööninguäärtel nägin veel ta savivoolinguid, sees seintel ta maalivisandeid, kummutilaekaist leidsin aga tema luuletiste käsikirju,” kirjeldab Friedebert Tuglas “Noorusmälestustes” saabumist Nedra Knapansi tallu Önningebys. Külas oli tegutsenud tuntuim soome kunstnike koloonia, 1906. aasta suvel leidsid Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Aleksander Tassa siin idüllilise ja inspireeriva paiga – kaugel revolutsiooni sogastes järellainetes loksuvast kodumaast. Mõne aasta pärast avastas Ahvenamaa ka Anton Starkopf. Võrratut loodust, vabadust ja noorust nautides koguti muljeid ning küpseti kunstnikena. “Olid traageldanud lagunevaid saapaid viiulikeeltega ja viksinud neid tušiga, et minna tantsima külapidudele. Olid heidelnud Ahvenamaa aedadega, mida oli jalgrajal Önningebyst Mariehamni tükki kolmkümmend, ja olid heidelnud Mariehamnis ainsa riigivõimu esindajaga – ühe konstaabliga,” kirjeldas Tuglas Ahvenamaa boheemlaseelu järelehüüdes Konrad Mäele.
Sada aastat hiljem jõudis Önningeby muuseumi näitus “Ahvenamaa fenomen”, mis tutvustab Triigi, Mäe, Tassa, Starkopfi ja Tuglase Ahvenamaal sündinud või sealt tõuke saanud loomingut. Adamson-Ericu Muuseumi näitust kureeris Kersti Koll, koostööpartneriteks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tuglase Selts ja Önningeby muuseum. Eesti, rootsi ja inglise keeles anti välja ülimalt nägemis- ja lugemisväärne kataloog (autorid Kersti Koll ja Jaan Undusk, kujundaja Tiit Jürna). Muuseumi taga kaljukünkal avati Jüri Ojaveri skulptuurikompositsioon “Pink”, meenutamaks viit nooreestlast.
Avamispäevaks oli valitud 9. juuni, Ahvenamaa demilitariseerimise 150. aastapäev. Tähtsate ametiisikutena viibisid kohal nii Eesti kui ka Ahvenamaa kultuuriminister, üritusele lisasid värvi viis Tansaania diplomaati ning bussitäis Eesti kultuurirahvast. Näitus ja Ojaveri skulptuur olid kahel päeval kohaliku lehe esilehelugudeks.
Kõigil, kes seni veel kõhklesid Ahvenamaale sõiduga, tasub reis kohe ette võtta. Hoiatuseks olgu aga öeldud, et Ahvenamaa tekitab raskekujulist sõltuvust. Tuglas käis Ahvenamaal viis korda. 1913. aastal peatus ta koos Tassa ja Starkopfiga Lumparbys Ollasi talus. Vana talukoht on erinevalt Nedra Knapansist algupäraselt säilinud ning katusekambrist “aknaga vastu õhtu taevast” avaneb sama lummav vaade kui Tuglase ajal. Koht on müügis. Kui leiduks piisava kujutlusvõimega metseen, kes soetaks selle eesti kunsti- ja kirjarahva koloonia tarbeks, ei tuleks arvatavasti uut “Ahvenamaa fenomeni” kaua oodata. Talukoha saaks nelja Konrad Mäe pildi eest.
Näitus jääb avatuks 20. augustini.
