“Mis ma nüüd tegema peaks? Kärberg (Peipsi kalakuningas Paul Kärberg – EE) keerab mingi supi kokku ja mina pean selle nüüd ära sööma?” küsib riigikogu liige Aivar Kokk (IRL) ja väidab, et kogu sundparteistamise kaasusesse on ta sattunud endast sõltumatult, kogemata.

Koka teed riigikogu kolmanda korruse tagaosas asuvasse kabinetti sillutas üle 3300 hääle 2011. aasta valimistelt. See on tulemus, milleni küündis viimati Jõgevamaa varasem valitseja Villu Reiljan oma parimatel päevadel. Reiljan oligi see, kes pani ehitusärimeest, kohaliku ajalehe Vooremaa suuraktsionäri ja püsivalt Jõgeva linnavolikogus istuvat Kokka tähele. Võimalus “kommi” pakkuda tekkis 2004. aastal, kui vabanes Jõgeva maavanema koht. Ametikohtade politiseerimine oli parasjagu täies purjes ja Jõgevamaa pidi kuuluma Reformierakonnale.

Reiljan võttis kõne koalitsioonipartneri Reformierakonna esindajale Meelis Atonenile ja tegi pakkumise: “Järvamaa teile, Jõgevamaa meile.” Kuna Reformierakonna maavanema kandidaat Viktor Svjatõšev eelistas jääda Jõgeva linnapeaks, võttis Atonen Reiljaniga ühendust ja koht sai Rahvaliidule. Koka enda sõnul sai ta maavanemaks puhtjuhuslikult: “Viimasel hetkel teatati mulle, et on selline võimalus ja paluti essee kirjutada. Ma siis kirjutasin ja kandideerisin.” Regionaalminister Jaan Õunapuu (RL) kinnitas Koka ametisse ja tee poliitkarjääriks oli lahti.

Konkurendid nimetavad Koka maavanema perioodi maakonna suurimaks teatrietenduseks, maavalitsuse ametnikud omakorda kellukese tilistamiseks – Kokk avas kõikvõimalikke objekte, andis välja erinevaid maakonda puudutavaid raamatuid, esines üritustel ansambliga Laisad Poisid, laatadel pani põlle ette ja kehastus kokaks, advendiajal jagas tasuta rosinasuppi. Tõelise rosinana avas ta maakonna kolme linna esindusväljakutel uued kellad, mis mängisid iga 15 minuti järel meloodiaid Koka enda kirjutatud lauludest.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist