Ameerikas teeb ilma naistele mõeldud elektrišokirelv
Arizonas on tänu müüginaise Dana Shafmani ettevõtlikkusele ülipopulaarseks saanud Tupperware stiilis taseripeod.
Shafmani väikesed suareed pole mitte ainult menukad, vaid ka äärmiselt kasumlikud. Seltskondliku vestluse ja suupistete kõrval pakutakse naistele võimalust katsuda peopesasuurust C2, uusimat (ja väikseimat) tsiviilkasutuseks mõeldud elektrišokirelva versiooni.
C2 on ühtlasi kõige taskukohasem taser, mida turul leida. Selle hind algab 299.99 dollarist (u 2940 kroonist) ning seda on võimalik täiustada 50 dollarit (490 krooni) maksva laserkiirega, et parandada inimsihtmärgi halvamise võimalusi.
Kuna harjutamine teeb meistriks, julgustatakse kokkutulnud naisterahvaid kordamööda C2 haarama ja tulistama papist väljalõigatud meessoost ründaja kuju.
"Mõtlesin, et meil on Tupperware peod ja küünlapeod, et oskaksime ja suudaksime kaitsta oma toitu ja kodu, kuid miks ei võiks meil olla taseripidu, et õppida, kuidas kaitsta oma elu ja keha?" ütles Shafman väljaandele Arizona Republic.
Kindlustunde annab roosa šokk
C2 valmistatakse iPodiga ühtivates metallikvärvides. "Kuum roosa" on olnud neist müüduim kohe sellest ajast saadik, kui relv läinud suvel müügile tuli. Kuigi tootja tunnistab, et ka mehed võiksid minielektrišokirelva kandmisest kasu lõigata, on taseri turundus-strateegia siiski suunatud foobiate all kannatavale ja moeteadlikule naistarbijale.
Aasta tagasi kirjutas The New York Times C2 debüüdist artiklis "Kindlustunde annab väike roosa šokk". Artiklit illustreeris glamuurne põneviku stiilis foto Taser Internationali juhatajast Kathy Hanrahanist, kes relva käes hoidis.
Hanrahan ei hakanud C2 kujunduse ümber keerutama. "See on naiste toode," ütles ta.
Mitmes hilisemas toodet tutvustavas esinemises ajakirjanduses ja tehnoloogiakonverentsidel peetud ettekannetes on Taseri esindajad läinud isegi nii kaugele, et nimetanud C2 "daamide taseriks".
"Selle seadmega ei näe sa välja nagu Räpane Harry, kui lähed õhtul ööklubisse või kinnitad seadme vööle ärikohtumise ajaks, " ütles firma esindaja Steve Tuttle ABC Newsile.
ABC News näitas möödunud aasta detsembris saates "Rahaasjad" lõiku, mida oleks võinud pidada kohutavalt kehvaks reklaamklipiks. Seal kiideti peopesasuurust elektrišokirelva kui vahvat jõulukinki naistele ning saatejuht Laura Marquez nimetas C2 "naiseliku välimusega taseriks".
Hoolimata hulgast aasta jooksul ilmunud esiküljeuudistest - nende hulgas palju kõneainet tekitanud vahejuhtum senaator John Kerry poolt Florida ülikoolis 2007. aasta septembris peetud kõne ajal (politsei ründas taseriga meesüliõpilast, kes Kerryle küsimusi esitas) - näitas ABC News Taseri enda videomontaaži väidetavalt elektrišokiga alistuma sunnitud meessoost kurjategijatest. ABC News lisas pildireale suureformaadilises kirjas teksti: "Tasereid müüakse naiste kaitseks."
Üheski neist videolõikudest ei näidatud siiski naisi, keda oleks rünnatud, ning telekanali Taseri-sõbralikud hüüdlaused (ja Marquezi naeruväärselt leebed küsimused) ei tundunud sugugi juhuslikud.
Scottsdale'is, Arizonas asuv firma lihvis aastaid seda järeleandmatut turunduskampaaniat (muuhulgas oli neil käepärast hulk kommentaarialdiste meditsiini-, seaduslikkuse ja juriidiliste "ekspertide" kontakte) ning tundub, et see veenis paljusid väljaandeid, et Taseri jutt on sulatõsi.
50 000 volti teeb liikumisvõimetuks
Taseri C2 müügiedu võib suuresti kirjutada firma agressiivse strateegia arvele, mis mängis naiste suurele hirmule rünnaku ja vägistamise ees.
Kuigi C2 näeb nunnu välja, on see siiski sõna otseses mõttes halvav - tõsine samm edasi vanematest enesekaitsevahenditest, nagu ogadega nui või pipragaas.
Nagu "elukutselistele" mõeldud mudelgi tulistab vinnastatud minielektrišokirelv välja kaks peent, lämmastikku sisaldavat sondi, millel on noolesarnased otsad ja mis läbistavad riide ning jäävad naha sisse kinni. Nendesse nooltesse antakse 30 sekundi jooksul pidevalt 50 000 volti elektrit, mis muudab ohvri liikumisvõimetuks - väidetavalt selleks, et taserikandja saaks kiiresti jalga lasta.
Jättes kõrvale mitmesugused tuled ja viled, mis võiksid avaldaksid mõju militaarsete huvidega relvaomanikele, on C2 ja palju kallimate tsiviil- ning professionaalseks kasutuseks mõeldud seadmete X-26 peamine erinevus see, et C2 võimaldab "torkajal" šokeerida "torgatavat" üha uuesti ja uuesti.
Hollywood propageerib taserdamist
Tundes tõelist mõnu piinast, mida see relv võib tekitada, näib populaarne teleseriaal "24" sedasorti relvadesse lausa armunud olevat. Seni on vähemalt kaks "terroristi" taserilt elektrišoki saanud, lisaks on neid Abu Ghraibi stiilis elektriliste piinamismeetodite abil üle kuulatud.
Isegi väikese eelarvega Aasia võitluskunstide filmides, mida Ameerika Ühendriikides näidatakse, leidub levinumate kõrgelennuliste käe- ja jalalöökide kõrval mõningaid elektrišokirelvade trikke.
Politseinik tappis taseriga poola immigrandi
Taseritabamuse saanud inimesed võrdlevad seda kogemust sageli surmatundega - see ei tundu liialdusena, kui arvestada, et aastast 2001 on Amnesty Internationali andmetel Ameerika Ühendriikides taseritega seotult surma saanud 250 inimest. ÜRO piinamisvastane komitee kinnitas hiljuti, et taserite kasutamine "põhjustab ägedat valu, kujutades seega endast teatud piinamisvormi".
Kuni viimase ajani on taseritega ühendatud (surma)juhtumitega olnud seotud mehed ning tavaliselt on politsei väitnud, et nad käitusid hullunult ja/või ohtlikult, enne kui neid elektrišokiga rünnati.
Kuid kui varem teatati taseriga seotud juhtumitest paar korda kuus, siis nüüd on see teema paisunud igapäevasteks teadeteks kogu Põhja-Ameerikast, sealhulgas mitmed palju kõneainet tekitanud surmajuhtumid Kanadas.
Mullu septembris pälvis rahvusvahelise pahameele inglise keelt mitte rääkiva Poola immigrandi surm äärmiselt agressiivse taserit kandnud Kanada kuningliku ratsapolitseiniku käe läbi Vancouveri lennuväljal. Lähedal seisnud inimese mobiiltelefoniga filmitud kaadrid lükkasid ümber algsed "ametlikud" katsed juhtunut pehmendada.
Üha sagedamini ei rünnata elektrišokirelvaga mitte inglise keelt halvasti oskavaid inimesi, vaid ka lapsi, teismelisi, vanureid ning invaliide. Tegelikult kasutab ka politsei hämmastavalt sageli tasereid naiste ja tütarlaste peal.
Näiteks 2007. aasta novembris ründas Chicago politsei 82aastast dementsuse all kannatavat naist.
Mullu juulis sai ühe Oklahoma varjupaiga lähedal surma kodutu naisterahvas. Politsei paiskas ta maha, pani ta käeraudadesse, ning liikumisvõimetuna rünnati teda taseriga.
Floridas Green Cove Springsis andis ühe 56aastase ratastooli aheldatud naisterahva pere eelmise aasta veebruaris asja kohtusse. Nad nägid pealt, kuidas politsei millestki ärritunud naist selle peale kümme korda elektrišokiga halvas, kui naine abi palus. Kohus otsustas, et tema surma puhul oli tegu mõrvaga.
Taseriosariik Ohio
Ootamatult on Ohio muutunud naiste ja tütarlaste vastu taserite kasutamise epitsentriks. Mullu mais taserdati Monroes, Ohios 17aastast afro-ameerika päritolu üliõpilast, kui ta keeldus vaikides kuulamast kaasõpilase rassistlikke väljaütlemisi ning korraldas üheinimese vägivallatu istumisstreigi, kui õppejõud oli käskinud temal õpinguruumist lahkuda.
Crystalynn Cokeri ja tema pere väitel kutsuti ilma igasuguse põhjuseta kohale politseiohvitser, kes pidi tüdruku ruumist välja toimetama. Kui ohvitser oli Cokeri toolilt üles tõmmanud, pani ta tütarlapse käed raudu ning taserdas teda kolm korda, ilma et oleks oma tegevust rünnaku eel, ajal või pärast seda selgitanud.
Warreni linnas Ohios ilmus septembris 2007 avalikkuse ette salvestis, kus meespolitseinik korduvalt ründas elektrišokirelvaga 38aastast Heidi Gilli. Videos on näha, kuidas Gill roomab, oigab ja anub, püüdes eemale pääseda politseinikust, kes on silmanähtavalt aldis päästikule vajutama. Salvestis näitab, kuidas ohvitser Rich Kovach paneb Gilli käed raudu ja tirib teda suure osa ajast endaga kaasa - hetkel on juhtum uurimise all.
Sarivägistaja kasutas taserit
Üks veidramaid taserite kasutamisega seotud ülereageerimise juhtumeid leidis kummalisel kombel aset Best Buy elektroonikapoes Daytona
Beachil, Floridas. 35aastane joogaõpetajanna Elizabeth Beeland oodanud järjekorras, et maksta krediitkaardiga CD-mängija eest. Kui ta telefon helises, astus Beeland hetkeks kaupluse kärast välja, et telefoniga rääkida.
Kuigi ta jättis nii CD-mängija kui krediitkaardi kassasse müüja juurde, järeldas poodnik mingil põhjusel, et Beeland võib kasutada varastatud krediitkaarti ja kutsus politseiohvitser Claudia Wrighti olukorda lahendama.
Beeland solvus sellest süüdistusest ja tõstis sõnavahetuses häält. Wright ähvardas ta arreteerida, kui ta karjumist ei lõpeta. Wright otsustas paljude teiste loogilisemate alternatiivide asemel kasutada tema vastu oma X-26.
Turvakaamera lindil on näha, kuidas Beeland püüab taseri tõmmanud politseinikust taganeda ning kuidas ta valudes põrandale langeb, kui elektrišokirelva sondid ta lihasse on tunginud.
Mis veelgi hullem, tasereid on juba hakatud kasutama röövimistes, koduvägivalla- ja pantvangijuhtumites.
Muude muret tekitavate teadete hulgas leidub ka selline, kus Modestos, Californias sarivägistaja röövis ja vägistas augustis 2006 jõhkralt 27aastast naist, olles teda taseriga halvanud.
Mis puutub peentesse elektrišokirelvade müügipidudesse, siis oleks parem, kui seal levivat informatsiooni kindlalt Tupperware kaane all peidus hoitaks.
Silja J. A. Talvi (In These Times) on uuriv ajakirjanik ning raamatu "Naised trellide taga: naiste kriis USA vanglasüsteemis" autor. Tema tööd on ilmunud paljudes antoloogiates, muuhulgas "See on nii sinu moodi", "Vanglarahvas", "Vanglast kasu lõikajad" ja "Kehalindpriid". Ta on ajakirja In These Timesi vanemtoimetaja.
