25.07.2008, 00:00
Ameerikas teeb ilma naistele mõeldud elektrišokirelv
Samal ajal tuleb üha rohkeim teateid taseritega sooritatud kuritegudest.
Arizonas on tänu müüginaise Dana Shafmani
ettevõtlikkusele ülipopulaarseks saanud Tupperware stiilis
taseripeod.
Shafmani väikesed suareed pole mitte ainult
menukad, vaid ka äärmiselt kasumlikud. Seltskondliku vestluse ja
suupistete kõrval pakutakse naistele võimalust katsuda
peopesasuurust C2, uusimat (ja väikseimat) tsiviilkasutuseks
mõeldud elektrišokirelva versiooni.
C2 on
ühtlasi kõige taskukohasem taser, mida turul leida. Selle hind
algab 299.99 dollarist
(u 2940 kroonist) ning seda on võimalik
täiustada 50 dollarit (490 krooni) maksva laserkiirega, et parandada
inimsihtmärgi halvamise võimalusi.
Kuna harjutamine
teeb meistriks, julgustatakse kokkutulnud naisterahvaid kordamööda C2
haarama ja tulistama papist väljalõigatud meessoost ründaja
kuju.
“Mõtlesin, et meil on Tupperware peod ja
küünlapeod, et oskaksime ja suudaksime kaitsta oma toitu ja kodu,
kuid miks ei võiks meil olla taseripidu, et õppida, kuidas
kaitsta oma elu ja keha?” ütles Shafman väljaandele Arizona
Republic.
Kindlustunde annab roosa šokk
C2 valmistatakse iPodiga ühtivates metallikvärvides.
“Kuum roosa” on olnud neist müüduim kohe sellest ajast
saadik, kui relv läinud suvel müügile tuli. Kuigi tootja
tunnistab, et ka mehed võiksid minielektrišokirelva kandmisest
kasu lõigata, on taseri turundus-strateegia siiski suunatud foobiate all
kannatavale ja moeteadlikule naistarbijale.
Aasta tagasi kirjutas
The New York Times C2 debüüdist artiklis “Kindlustunde annab
väike roosa šokk”. Artiklit illustreeris glamuurne
põneviku stiilis foto Taser Internationali juhatajast Kathy Hanrahanist,
kes relva käes hoidis.
Hanrahan ei hakanud C2 kujunduse
ümber keerutama. “See on naiste toode,” ütles ta.
Mitmes hilisemas toodet tutvustavas esinemises ajakirjanduses ja
tehnoloogiakonverentsidel peetud ettekannetes on Taseri esindajad läinud
isegi nii kaugele, et nimetanud C2 “daamide taseriks”.
“Selle seadmega ei näe sa välja nagu Räpane Harry, kui
lähed õhtul ööklubisse või kinnitad seadme
vööle ärikohtumise ajaks, ” ütles firma esindaja
Steve Tuttle ABC Newsile.
ABC News näitas möödunud
aasta detsembris saates “Rahaasjad” lõiku, mida oleks
võinud pidada kohutavalt kehvaks reklaamklipiks. Seal kiideti
peopesasuurust elektrišokirelva kui vahvat jõulukinki naistele
ning saatejuht Laura Marquez nimetas C2 “naiseliku välimusega
taseriks”.
Hoolimata hulgast aasta jooksul ilmunud
esiküljeuudistest – nende hulgas palju kõneainet tekitanud
vahejuhtum senaator John Kerry poolt Florida ülikoolis 2007. aasta
septembris peetud kõne ajal (politsei ründas taseriga
meesüliõpilast, kes Kerryle küsimusi esitas) –
näitas ABC News Taseri enda videomontaaži väidetavalt
elektrišokiga alistuma sunnitud meessoost kurjategijatest. ABC News
lisas pildireale suureformaadilises kirjas teksti: “Tasereid
müüakse naiste kaitseks.”
Üheski neist
videolõikudest ei näidatud siiski naisi, keda oleks rünnatud,
ning telekanali Taseri-sõbralikud hüüdlaused (ja Marquezi
naeruväärselt leebed küsimused) ei tundunud sugugi
juhuslikud.
Scottsdale’is, Arizonas asuv firma lihvis aastaid
seda järeleandmatut turunduskampaaniat (muuhulgas oli neil
käepärast hulk kommentaarialdiste meditsiini-, seaduslikkuse ja
juriidiliste “ekspertide” kontakte) ning tundub, et
see veenis paljusid väljaandeid, et Taseri jutt on
sulatõsi.
50 000 volti teeb
liikumisvõimetuks
Taseri C2 müügiedu
võib suuresti kirjutada firma agressiivse strateegia arvele, mis
mängis naiste suurele hirmule rünnaku ja vägistamise ees.
Kuigi C2 näeb nunnu välja, on see siiski sõna otseses
mõttes halvav – tõsine samm edasi vanematest
enesekaitsevahenditest, nagu ogadega nui või pipragaas.
Nagu
“elukutselistele” mõeldud mudelgi tulistab vinnastatud
minielektrišokirelv välja kaks peent, lämmastikku sisaldavat
sondi, millel on noolesarnased otsad ja mis läbistavad riide ning
jäävad naha sisse kinni. Nendesse nooltesse antakse 30 sekundi
jooksul pidevalt 50 000 volti elektrit, mis muudab ohvri
liikumisvõimetuks – väidetavalt selleks, et taserikandja
saaks kiiresti jalga lasta.
Jättes kõrvale mitmesugused
tuled ja viled, mis võiksid avaldaksid mõju militaarsete huvidega
relvaomanikele, on C2 ja palju kallimate tsiviil- ning professionaalseks
kasutuseks mõeldud seadmete X-26 peamine erinevus see, et C2
võimaldab “torkajal” šokeerida
“torgatavat” üha uuesti ja uuesti.
Hollywood propageerib taserdamist
Tundes tõelist
mõnu piinast, mida see relv võib tekitada, näib populaarne
teleseriaal “24” sedasorti relvadesse lausa armunud olevat. Seni on
vähemalt kaks “terroristi” taserilt elektrišoki saanud,
lisaks on neid Abu Ghraibi stiilis elektriliste piinamismeetodite abil üle
kuulatud.
Isegi väikese eelarvega Aasia võitluskunstide
filmides, mida Ameerika Ühendriikides näidatakse, leidub levinumate
kõrgelennuliste käe- ja jalalöökide kõrval
mõningaid elektrišokirelvade trikke.
Politseinik tappis taseriga poola immigrandi
Taseritabamuse saanud inimesed võrdlevad seda kogemust sageli
surmatundega – see ei tundu liialdusena, kui arvestada, et aastast 2001
on Amnesty Internationali andmetel Ameerika Ühendriikides taseritega
seotult surma saanud 250 inimest. ÜRO piinamisvastane komitee kinnitas
hiljuti, et taserite kasutamine “põhjustab ägedat valu,
kujutades seega endast teatud piinamisvormi”.
Kuni viimase
ajani on taseritega ühendatud (surma)juhtumitega olnud seotud mehed ning
tavaliselt on politsei väitnud, et nad käitusid hullunult
ja/või ohtlikult, enne kui neid elektrišokiga rünnati.
Kuid kui varem teatati taseriga seotud juhtumitest paar korda kuus,
siis nüüd on see teema paisunud igapäevasteks teadeteks kogu
Põhja-Ameerikast, sealhulgas mitmed palju kõneainet tekitanud
surmajuhtumid Kanadas.
Mullu septembris pälvis rahvusvahelise
pahameele inglise keelt mitte rääkiva Poola immigrandi surm
äärmiselt agressiivse taserit kandnud Kanada kuningliku
ratsapolitseiniku käe läbi Vancouveri lennuväljal. Lähedal
seisnud inimese mobiiltelefoniga filmitud kaadrid lükkasid ümber
algsed “ametlikud” katsed juhtunut pehmendada.
Üha
sagedamini ei rünnata elektrišokirelvaga mitte inglise keelt
halvasti oskavaid inimesi, vaid ka lapsi, teismelisi, vanureid ning invaliide.
Tegelikult kasutab ka politsei hämmastavalt sageli tasereid naiste ja
tütarlaste peal.
Näiteks 2007. aasta novembris
ründas Chicago politsei 82aastast dementsuse all kannatavat naist.
Mullu juulis sai ühe Oklahoma varjupaiga lähedal
surma kodutu naisterahvas. Politsei paiskas ta maha, pani ta
käeraudadesse, ning liikumisvõimetuna r&
;uum
l;nnati teda taseriga.
Floridas Green Cove Springsis andis
ühe 56aastase ratastooli aheldatud naisterahva pere eelmise aasta
veebruaris asja kohtusse. Nad nägid pealt, kuidas politsei millestki
ärritunud naist selle peale kümme korda elektrišokiga halvas,
kui naine abi palus. Kohus otsustas, et tema surma puhul oli tegu
mõrvaga.
Taseriosariik Ohio
Ootamatult on Ohio muutunud naiste ja tütarlaste vastu taserite
kasutamise epitsentriks. Mullu mais taserdati Monroes, Ohios 17aastast
afro-ameerika päritolu üliõpilast, kui ta keeldus vaikides
kuulamast kaasõpilase rassistlikke väljaütlemisi ning
korraldas üheinimese vägivallatu istumisstreigi, kui
õppejõud oli käskinud temal õpinguruumist lahkuda.
Crystalynn Cokeri ja tema pere väitel kutsuti ilma
igasuguse põhjuseta kohale politseiohvitser, kes pidi tüdruku
ruumist välja toimetama. Kui ohvitser oli Cokeri toolilt üles
tõmmanud, pani ta tütarlapse käed raudu ning taserdas teda
kolm korda, ilma et oleks oma tegevust rünnaku eel, ajal või
pärast seda selgitanud.
Warreni linnas Ohios ilmus septembris
2007 avalikkuse ette salvestis, kus meespolitseinik korduvalt ründas
elektrišokirelvaga 38aastast Heidi Gilli. Videos on näha,
kuidas Gill roomab, oigab ja anub, püüdes eemale pääseda
politseinikust, kes on silmanähtavalt aldis päästikule vajutama.
Salvestis näitab, kuidas ohvitser Rich Kovach paneb Gilli käed raudu
ja tirib teda suure osa ajast endaga kaasa – hetkel on juhtum uurimise
all.
Sarivägistaja kasutas taserit
Üks veidramaid taserite kasutamisega seotud ülereageerimise
juhtumeid leidis kummalisel kombel aset Best Buy elektroonikapoes Daytona
Beachil, Floridas. 35aastane joogaõpetajanna Elizabeth Beeland oodanud
järjekorras, et maksta krediitkaardiga CD-mängija eest. Kui ta
telefon helises, astus Beeland hetkeks kaupluse kärast välja, et
telefoniga rääkida.
Kuigi ta jättis nii
CD-mängija kui krediitkaardi kassasse müüja juurde,
järeldas poodnik mingil põhjusel, et Beeland võib kasutada
varastatud krediitkaarti ja kutsus politseiohvitser Claudia Wrighti olukorda
lahendama.
Beeland solvus sellest süüdistusest ja
tõstis sõnavahetuses häält. Wright ähvardas ta
arreteerida, kui ta karjumist ei lõpeta. Wright otsustas paljude teiste
loogilisemate alternatiivide asemel kasutada tema vastu oma X-26.
Turvakaamera lindil on näha, kuidas Beeland püüab taseri
tõmmanud politseinikust taganeda ning kuidas ta valudes põrandale
langeb, kui elektrišokirelva sondid ta lihasse on tunginud.
Mis veelgi hullem, tasereid on juba hakatud kasutama röövimistes,
koduvägivalla- ja pantvangijuhtumites.
Muude muret tekitavate
teadete hulgas leidub ka selline, kus Modestos, Californias sarivägistaja
röövis ja vägistas augustis 2006 jõhkralt 27aastast
naist, olles teda taseriga halvanud.
Mis puutub peentesse
elektrišokirelvade müügipidudesse, siis oleks parem, kui
seal levivat informatsiooni kindlalt Tupperware kaane all peidus hoitaks.
Silja J. A. Talvi on uuriv ajakirjanik ning raamatu “Naised
trellide taga: naiste kriis USA vanglasüsteemis” autor. Tema
tööd on ilmunud paljudes antoloogiates, muuhulgas “See on nii
sinu moodi”, “Vanglarahvas”, “Vanglast kasu
lõikajad” ja “Kehalindpriid”. Ta on ajakirja In These
Timesi vanemtoimetaja.