Ardi Šuvalov - mundrimäärija või märter?

Vangi mõistetud ekskohtunik Ardi Šuvalov rääkis kohtus, et teeskles altkäemaksuvõtmist ja kavatses raha hiljem tagasi maksta.

Ülim konspiratsioon. Mõistukõne, paroolid, rääkimine silmade ja sõrmedega, suu maigutamine ja mõmin. Salvrättidele kirjutamine kohvikutes, vestlused mullivannis ja siksakitamine riietepoe riiulite vahel, et võimalikku “saba” maha raputada. Vastastikused kahtlused, ähvardused ja räige bluff, nagu käiks pokker elu ja surma peale.

Kogu selle mängu ümber Kaitsepolitsei raudne pigistus ja kõrged sihid. Kümneid tunde pealtkuulatud vestlusi, varjatud jälgimised kõige uskumatumates kohtades. Salajased filmimised ujulas, söögikohtades ja kohtuniku kabinetis nööpaugukaameraga. Märgistatud rahatähed. Ettepanekud, millest polnud võimalik keelduda.

Kohtuniku poole aasta palga suurune altkäemaks ja selle hind – tuhat päeva vangistust. Või uskudes süüdi mõistetud kohtunikku – märtrisamm, professionaal­ne enesetapp protestiks olukorra vastu, kus seadus võimaldab kohtualustel protsessi lõpmatult venitada.

“Minu jaoks oli ainus võimalus see raha vastu võtta. Vastasel juhul – sellise sõnumi saatis mulle Davõdov – oleksin seda kriminaalasja veel neli aastat arutanud ja asi oleks aegunud. Davõdov ja tema kaitsjad venitasid protsessi iga hinna eest. Samal ajal nõuti kõrgemalt poolt vahetpidamata aru – miks ei ole asjas otsust. Mis siis ikka. Otsustasin teeselda, et mängin Davõdoviga kokku.

Nõustun altkäemaksuga, aga samal ajal saan selle kohtuprotsessiga ühele poole. Raha oleksin hiljem loomulikult tagastanud.”

Pannes kokku Ardi Šuvalovi poolt protsessi käigus räägitu, kõlab just sedasi tema resümee loost, mis paiskas ta Eesti ühe tuntuima ja staažikama krimikohtuniku aujärjelt silmini sõnnikusse. Tõmbas vee peale 15 aasta pikkusele karjäärile, aga ka nn Kakumäe Võrkude kriminaalasjale. Tõi kaasa Kapo ühe suurima töövõidu ja näitas Eesti kohut kui eeskujulikult isepuhastuvat süsteemi, kus reetmist karistatakse väga karmilt.

Aldis Aluse õnnelik tund

Oli reede, 7. aprill 2006. Urmas Oti hittsaate “Happy Hour” teises pooles astus esimest korda avalikkuse ette Kapo pealik ­Aldis Alus. Mida kauem saade kestis, seda kummalisemaks jutuajamine läks.

Külaline oli küll kohal ja juttu justkui aeti, kuid mille puhul kohtuti – see jäi esialgu mõistatuseks.

“Miks teil neid töövõite nõnda vähe on?” küsis Ott. “No kuidas vähe. Meil ikka mõned on,” vastas Alus. Ja muigas.

Sel hetkel võis vaid kahe käe sõrmedel kokku lugeda need inimesed, kes teadsid Kapo juhi muige tagamaid. Vaid mõni tund enne otsesaate algust oli kohtunik Šuvalov Aluse alluvatele üle andnud kulunud välimusega autoapteegi, milles peitus neli pakki “Jakobsone” ehk 200 000 krooni.

Kaks päeva hiljem, pühapäeva õhtul kell 20.20 teatas Riigiprokuratuur: “Kaitsepolitseinikud pidasid neljapäeva õhtul kinni ühe Harju Maakohtu kohtuniku, kahtlustades teda altkäemaksu võtmises suures ulatuses. Kahtlustuse kohaselt nõudis kohtunik läbi vahendaja ühelt kohtualuselt suures ulatuses altkäemaksu kohtualuse suhtes soodsama kohtuotsuse tegemise eest.”

Kui selgus, et altkäemaksu nõudis Šuvalov ei kelleltki muult kui oma kõmuprotsessi peategelaselt Andres Davõdovilt, olid reaktsioonid vastakad. Jätke jama, arvasid paljud – ei ole võimalik, et pensioni lävel seisev kõrgepalgaline kohtuni k võtab sellise riski elu ohtlikemas protsessis, kus kohtu all ka endine kõrge kaitsepolitseinik. See peab olema mingi eksitus või räige provokatsiooni tagajärg.

Tsiteerime üht esimest põhjalikku lugu, mis järgnes Šuvalovi kinnipidamisele:

“Riigiprokuratuuri teatel lubanud kohtunik raha eest soodsamat kohtuotsust. Väidetavalt ähvardanud ta, et kui ärimees talle raha ei maksa, siis ootavad teda ees erinevad sanktsioonid.

Näiteks lubanud kohtunik Davõdovile väidetavalt kehtestada riigist väljasõidukeelu, taandada ta kahest palgatud advokaadist, määrata talle kehvem riigipoolne kaitsja ja ärimehe kohtuprotsessi ajaks sootuks trellide taha pista.

Tipuks olevat Šuvalov väidetavalt lubanud, et kui ta rikkalt ärimehelt raha ei saa, siis langetab ta märksa rangema karistuse, mis viib mehe aastateks trellide taha.”

Vana semu pani kohtuniku tanki

Nüüd, kui toimik on lõpuks avalik, ei näe me seal ometi ainsatki vettpidavat tõendit, et Šuvalov oleks esitanud mõne konkreetse ähvarduse, altkäemaksu n õ u d n u d või isegi küsinud. Küll ilmneb mõnest protokollist, et Šuvalov töötas Kakumäe võrkude kriminaalasja käigus erakordse surve all, mida avaldasid nii tema ülemused, kaitsepolitsei, advokaadid kui lõppude lõpuks võlgades siplev vana semu Martin Napa.

Vastuvaidlematult on tõendatud, et 6. aprillil 2006 pani kuriteo matkimisele allutatud Martin Napa kohtuniku sinisesse Hyundaisse paberkoti 200 000 krooniga ja astus autost välja. Šuvalov tegi keset linna mõned jänesehaagid ja sõitis Mustamäele. Tõstis ühe Vilde tee maja ees neli pakki 500krooniseid kupüüre Kaitsepolitseile kuuluvast paberkotist isiklikku autoapteeki ja läks sellega esimese korruse korterisse. Peitis autoapteegi magamistoa kapi otsa ja sõitis kesklinna poole tagasi.

Kuni taksopargi ristmikul punase fooritule taha seisma jäi ja järsku mõlemal pool autot relvastatud kaitsepolitseinikke nägi. Kapo korraldatud läbiotsimised autos, Vilde tee korteris ja ka Šuvalovi kesklinna kodus tulemusi ei andnud. Alles pärast arestimajas veedetud ööd andis Šuvalov raha välja, mispeale ta ka vabadusse lasti. Möödus üle kahe(!!!) kuu, enne kui Šuvalov rääkima hakkas.

“Mina muud võimalust ei näinud. Võibolla oleks ma pidanud nägema muud võimalust, aga ei näinud,” vastas ta riigiprokurör Laura Vaigu küsimusele, kas altkäemaksu võtmine oli tema meelest ainus võimalus Davõdovi-Panovi-Tikerpe kohtuasja arutamisega lõpule jõuda...

Küllalt aega kuriteost teatamiseks

Kohtus täpsustas Šuvalov oma mõtet: “Ma sain aru, et raha on Davõdovilt, et on seotud tema kohtuasja pidamisega. Davõdovi sõnum oli – kui sa raha ei võta, arutad seda kriminaalasja veel neli aastat. Aga iga kohtunik tahab asja lõpuni arutada ja kui temalt korduvalt küsitakse, et miks ikka veel pole lõpetatud, siis nii läkski. Mul oli mõte, et kui olen saanud nõupidamistuppa (kui asja arutamine on läbi ja kohtunik asub otsust vormistama – toim.), siis klaarin Napaga asjad ära – tagastan raha. Minu eesmärk raha võttes oli lõpetada kriminaalasja menetlemine, kuna enne tegid Davõdov ja kaitsjad kõik selleks, et venitada, siis ma otsustasin niimoodi.”

Viru maakohtu otsus aga kõlas: “Šuvalovil oli piisavalt aega, et olukorda hinnata ja valik uid teha, kohtunikuna sai ta aru, et peale Davõdovilt saadava altkäemaksuga nõustumist ja peale selle vastu võtmist ei saa ta arutada kriminaalasja, kus kohtualuseks oli Davõdov, enam erapooletult ja seega on asja edasine arutamine ebaseaduslik vaatamata sellele, milliseid konkreetseid otsustusi ta asja lahendamisel teeb. Enne altkäemaksu võtmist oli Šuvalovil piisavalt aega, et teha valik seaduskuuleka käitumise kasuks olukorras, kus altkäemaksu andmise-võtmise küsimus Napal korduvalt jutuks oli. Tal oli kuudepikkune aeg, et lõpetada nimetatud kohtumised Napaga ja teatada võimalikust altkäemaksu pakkumisest õiguskaitseorganitele.”

Sel teisipäeval seisis Šuvalov taas kord Rakveres endise ametivenna Tiit ­Kullerkupu ees ja sai teada, et tema taotlus vangimineku tähtaja pikendamiseks ei kuulu rahuldamisele.

Rasketele perekondlikele asjaoludele viidates oli Šuvalov, kes esiti pidi juba 30. juunil minema Magasini tänavale Tallinna vangla väravat lõgistama, palunud vangimineku tähtaega kaks kuud edasi lükata. Nüüd on tal võimalus veel kord ringkonnakohtu armulikkusele loota.

Kui kogu loos üldse on midagi rõõmustavat, siis ehk see, et tänaseks valminud seaduseelnõud ei lase kohtualustel ja kaitsjatel protsessi lõpmatuseni venitada.

Kõneleb toimik
Väljavõtteid Ardi Šuvalovi kriminaalasjast

Kuidas asjaosalised kaitsepolitseid kartsid

Ardi Šuvalov: “Kui alustasin (Kakumäe võrkude kriminaalasja – toim.) menetlemist, toimus minu pidev jälgimine.”
Prokurör: “Kelle poolt?”
“Hea küsimus.”
Prokurör: “Kuidas aru saite, et teid jälgitakse?”
“Kohtud avalikus kohas kõrvalise inimesega, ajad juttu ja pärast tuleb võõras inimene ja ütleb – teie kohtumist filmiti. Kui mobiilis, kelle numbrid salvestatud, helistamisel ette lööb salastatud number... ja muid sümptomeid on veel, prokurör teab seda ise ka. Aga ma ei uskunud, et seatakse üles lõkse, ja miks peaks nt Davõdov ehk kapo olema huvitatud asja paljastamisest. Ma arvasin, et minu tegevus jääb märkamata.” 
Davõdov kohtuistungil:
“Olete öelnud, et Napa käsutas salvrätte kirjutamiseks, tegi hääletuid suuliigutusi, milleks oli nii vaja?”
“Minu firmas on töötanud 3 Kapo endist töötajat, elu Tallinnas oli keeruline, oli palju erinevaid riske. Napa sai juristi haridusega aru, et see võib halvasti lõppeda. Nagu meil juhtus, et kirjutad õiguskaitseorganitele avalduse. Et jätta võimalikult vähe tõendeid – salvrätid, nimesid ei nimetatud – mina olin õpilane, kohtunik direktor. Nagu koolilaste stiilis kõnelesime.”

Kuidas kohtunik Šuvalov kartis naerualuseks jääda

Šuvalovi ülekuulamine kohtus:
Küsimus: “Kuidas peab kohtunik käituma, kui arvab, et pakutakse altkäemaksu?”
“Teatama pädevatele isikutele.”
“Kellele?”

“Erinevaid on.”

“Kas teie teatasite kellegi?”

“Ei.”

“Miks?”

“Sest käte- ja kehakeel võib olla eksitav ja kui ma oleksin teatanud, oleks teised palju nalja saanud.”

“Mis nalja oleks saanud?”

“Mul polnud ju käega katsutavat selle kohta, oleks vaid paljasõnaline väide.”

“Miks ikkagi lasite Napal teiega suhelda?”

“Ma teadsin, et Napa suhtleb Davõdoviga, ma püüdsin veenda ja oma meelsust ja hoiakut näidata.”
 
Kuidas kohtunik otsustas kellegi vangi panna

Šuvalov kohtus:

 “Milline oli teie vastus 2005 lõpus Napale?”

“Et ei ole võimalik teha õigeksmõistvat otsust.”

 Davõdovi ülekuulamisest:

 “Uurisin Napa käest, milline episood jääb kohtus ellu. Napa ütles, et episood, kus on Panov, kes on Savisaare lähedane isik, selle asjaga tuleb tegeleda. Et pika protsessi tulemusel tuleb keegi kinni panna. Mina küsisin, kas mind. Tema vastu, kas või. Ma naljatasin – hea ettepanek, algul saate raha ja siis panete kinni, Napa jooksis minema, ehk läks helistama, ma oletan. Tuli tagasi ja ütles – ei, Tikerpe paneme kinni.”
 
Kuidas MARTIN Napale tehti ettepanek, millest ei saanud keelduda

Martin Napa ülekuulamisel kohtus: “Merimetsa haigla juures (6. aprill 2006 – toim.) Davõdov andis mulle raha üle. Hakkasin välja sõitma Paldiski maanteele, kui tulid kapo ametnikud kahe autoga ja takistasid väljasõitu. Raha võeti ära. Kapo esindaja ütles, et mina neile huvi ei paku. Et nad on pikemat aega tegelenud Šuvaloviga ja tahavad selgust saada, kas ta on altkäemaksu küsinud.

Pidin raha üle andma ja jäädvustama selle minu külge pandud tehnikaga. Kapo töötajaga oli vestlus, kus ta tegi konkreetse ettepaneku koostööks. Sellest ma loomulikult loobuda ei saanud.

Kapost saatsin Šuvalovile smsi, et saame kokku Stockmannis siis viidi mind enne seda kaubamaja juurde, tehnika pandi külge. Läksin istusin Suvalovi lauda ja ütlesin, et kus ma selle üle annan.”
 
Kuidas kohtunik otsustas teha “Matrossovit”

Prokurör: “Mis oli teie eesmärk raha oma kätte võttes?”

Šuvalov: “Lõpetada kriminaalasja menetlemine, kuna enne oli tehtud kõik selleks, et venitada, siis ma otsustasin niimoodi, pealegi teades, et kõik toimub Davõdovi kontrolli all.”

Prokurör: “Kuidas raha oma kätte võtmine pidi kaasa aitama lahendini jõudmiseni?”

Šuvalov: “Davõdov ja kaitsjad tegid kõik selleks, et asjaga venitada. Napa ütles, et raha vastuvõtmine on märk sellest, et sa saad teha kohtuotsuse. Selline oli mõte. Napa ütles, et Davõdov ütleb – kui raha ei võta, võid arutada seda kriminaalasja veel 4 aastat. Aga iga kohtunik tahab asja lõpuni arutada ja kui temalt korduvalt küsitakse, et miks ikka veel pole lõpetatud, siis nii läkski.”
 
Kuidas Davõdov “kõrgemalt poolt” abi palus

Davõdov kirjeldas, kuidas tema kaitsja Aivar Pilv ei saanud kord ühele järjekordsele kohtuistungile ilmuda, mispeale kohtunik Šuvalov andis korralduse jätkata istungit ilma kaitsja osavõtuta.

“Šuvalov näitas, kuidas protsess võib käia, et lõpetad selle ühe päevaga kohtualustele enda kaitseks sõna andmata. Riigikohtu esimees, mu tuttava tuttav, ka kommenteeris seda olukorda ja siis helistas Šuvalovile ja nii protsess kestis edasi.”

Kõneleb toimik

Väljavõtteid Ardi Šuvalovi kriminaalasjast (vt ka http://www.ekspress.ee/).

 

Kuidas asjaosalised kaitsepolitseid kartsid

Ardi Šuvalov kohtuistungil:

"Kui ma alustasin (Kakumäe võrkude kriminaalasja - toim) menetlemist, toimus minu pidev jälgimine."

Prokurör: "Kelle poolt?"

"Hea küsimus."

Prokurör: "Kuidas aru saite, et teid jälgitakse?"

"Kohtud avalikus kohas kõrvalise inimesega, ajad juttu ja pärast tuleb minu juurde võõras inimene ja ütleb - teie kohtumist filmiti. Kui mobiilis, kelle numbrid salvestatud, helistamisel ette lööb salastatud number... ja muid sümptomeid on veel, prokurör teab seda ise ka. Ma sain aru, et kõik toimub Davõdovi kontrolli all, et tema juhib kaitsepolitseid. Pean silmas jälgimist."

Prokurör: "Peale 4. aprilli, kui oli selge, et kohe hakkab raha liikuma ja kust ja miks see tuleb, miks te siis ei pöördunud pädevate organite poole?"

"Selline oli minu otsus, oli see hea või halb. Ma ei uskunud, et seatakse üles lõkse ja miks peaks nt Davõdov ehk kaitsepolitsei olema huvitatud asja paljastamisest. Ta oli oma huvide eest väljas. Ma arvasin, et minu tegevus jääb märkamata."

Ometi teadsite, et jälgitakse teid juba 2-3 aastat. Ikka nõustusite, miks?

Jah, kuid Kaitsepolitsei on sama mis A. Davõdov.

Kas sel põhjusel nõustusite raha vastu võtma?

Jah, Davõdov ja Kapo on üks ja sama. Minu selline otsus - raha vastu võtta - pidi olema Davõdovi huvides.

 

Davõdov kohtuistungil:

 

"Olete öelnud, et Napa käsutas salvrätte kirjutamiseks, tegi hääletuid suuliigutusi, milleks oli nii vaja?"

"Minu firmas on töötanud 3 Kapo endist töötajat, elu Tallinnas oli keeruline, oli palju erinevaid riske. Napa sai juristi haridusega aru, et see võib halvasti lõppeda."

 

"Mis mõttes halvasti lõppemise all?"

"Nagu meil juhtus, et kirjutad õiguskaitseorganitele avalduse. Et jätta võimalikult vähe tõendeid - salvrätid, nimesid ei nimetatud - mina olin õpilane, kohtunik direktor. Nagu koolilaste stiilis kõnelesime."

 

Kuidas kohtunik Šuvalov kartis naerualuseks jääda

Šuvalovi ülekuulamine kohtus:

Küsimus: "Kuidas peab kohtunik käituma, kui arvab, et pakutakse altkäemaksu?"

"Teatama pädevatele isikutele."

"Kellele?"

"Erinevaid on."

"Kas teie teatasite kellelegi?"

"Ei."

"Miks?"

"Sest käte- ja kehakeel võib olla eksitav ja kui ma oleksin teatanud, oleks teised palju nalja saanud."

"Mis nalja oleks saanud, kui oleksite teatanud?"

"Mul polnud ju käega katsutavat selle kohta, oleks vaid paljasõnaline väide."

"Miks siis ikkagi lasite Napal teiega suhelda?"

"Ma teadsin, et Napa suhtleb Davõdoviga, ma püüdsin veenda ja oma meelsust ja hoiakut näidata."

 

Kuidas kohtunik otsustas kellegi vangi panna

Šuvalov kohtus:

 

"Milline oli teie vastus 2005. a lõpus Napale?"

"Et ei ole võimalik teha õigeksmõistvat otsust."

 

Davõdovi ülekuulamisest

 

"Uurisin Napa käest, milline on kuuest episoodist see, milline jääb kohtus ellu. Napa ütles, et episood, kus on Panov, kes on Savisaare lähedane isik, et selle asjaga tuleb tegeleda. Ettepanek oli erinev, et pika protsessi tulemusel tuleb keegi kinni panna - Panov näiteks. See on Napa sõnad. Napa ütles, et kuue episoodi osas ei ole direktoril koosseisu, kuid Panoviga seotud episoodis on, et kedagi tuleb panna kinni kas või ajutiselt. Mina küsisin, kas mind. Tema vastu, kas või. Ma naljatasin - hea ettepanek, algul saate raha ja siis panete kinni, Napa jooksis minema, ehk läks helistama, ma oletan. Tuli tagasi ja ütles: ei, Tikerpe paneme kinni."

 

Kuidas advokaat Napale tehti ettepanek, millest ei saanud keelduda

Martin Napa ülekuulamisel kohtus: "2005 sügisel tegi Šuvalov pakkumise. Sõnastas nii, et õigeksmõistmist ei tule. Tuleb süüdimõistmine, kuid ei tule reaalset vangistust ja 1,1 miljonit on selle sisu kogumis. 200 tuhat krooni pidi olema kokkuleppe kinnitus. Davõdovi võit pidi olema, et ei jää süüdi teistes positsioonides, aga ühes-kahes jääb. Šuvalov ütles, et kui Davõdov kohtus edasi venitab, saavad temal head mõtted otsa. Veebruaris andis Davõdov 200 000 krooni. Mina ei julgenud seda edasi anda. Minu jaoks läks asi üle piiri, ma ei suutnud anda kohtunikule altkäemaksu. Raha kasutasin ise ära. Teine raha üleandmise kord oli Merimetsa haigla juures (6. aprill 2006 - toim). Davõdov andis mulle raha üle, mille järel ma kohtusin kaitsepolitsei ametnikega. Kui Davõdov oli 200 000 üle andnud, ma hakkasin välja sõitma sealt haigla juurest Paldiski maanteele, tulid Kapo ametnikud kahe autoga ja takistasid minu väljasõitu. Nad küsisid, kas raha on käes. Raha võeti minult ära. Kapo esindaja ütles, et mina neile huvi ei paku. Et nad on pikemat aega tegelenud Šuvaloviga ja nad tahavad selgust saada, kas ta on altkäemaksu küsinud. Edasi pidin ma raha üle andma ja jäädvustama selle minu külge pandud tehnikaga. Kapo töötajaga oli vestlus, kus ta tegi konkreetse ettepaneku koostööks. Sellest ma loomulikult loobuda ei saanud. Kapost saatsin Šuvalovile smsi, et 16.00 saame kokku Stockmanni kaubamajas, siis viidi mind enne seda kaubamaja juurde, tehnika pandi külge ja ma läksin kella neljaks ülemisele korusele ja ma istusin Šuvalovi lauda ja ma ütlesin, et Davõdov on asja täitnud ja kus ma selle üle annan. Leppisime kokku, et kohtume Eesti Maja nurgal. Ootasin ja nägin, et Olümpia poolt tuli tema rohekassinine Hyundai. paar päeva hiljem nägin sama autot Kapo hoovis. Šuvalov küsis, kuhu ma lähen. Mina, et Toompeale. Istusin autosse, panin paki kahe istme vahele ja palusin Vismari nurgal end välja lasta."

 

Kuidas kohtunik otsustas teha „Matrossovit"

Prokurör: "Mis oli teie eesmärk raha oma kätte võttes?"

Šuvalov: "Lõpetada kriminaalasja menetlemine, kuna enne oli tehtud kõik selleks, et venitada, siis ma otsustasin niimoodi, pealegi teades, et kõik toimub Davõdovi kontrolli all."

Prokurör: "Kuidas raha oma kätte võtmine pidi kaasa aitama lahendini jõudmiseni?"

Šuvalov: "Kohtuistungite üldine olustik oli, et Davõdov ja kaitsjad tegid kõik selleks, et asjaga venitada. Tänaseni (märts 2007) pole selles asjas tehtud ühtki toimingut alates minu vabastamisest. Napa ütles, et raha vastuvõtmine on märk sellest, et sa saad teha kohtuotsuse. Selline oli mõte. Napa ütles, et Davõdov ütleb - kui raha ei võta, võid arutada seda kriminaalasja veel 4 aastat. Aga iga kohtunik tahab asja lõpuni arutada ja kui temalt korduvalt küsitakse, et miks ikka veel pole lõpetatud, siis nii läkski."

 

Kuidas Davõdov "kõrgemalt poolt" abi palus 

Davõdov kirjeldas Šuvalovi protsessil tunnistajana esinedes, kuidas tema kaitsja Aivar Pilv ei saanud kord ühele järjekordsele kohtuistungile ilmuda, mispeale kohtunik Šuvalov andis korralduse jätkata istungit ilma kaitsja osavõtuta. "Šuvalov näitas, kuidas protsess võib käia, et lõpetad selle ühe päevaga kohtualustele enda kaitseks sõna andmata. Ajakirjanik A. Oja oli kohal istungil, kirjutas sellest lehes, et süüdistatavad ei saa sõna öelda. Riigikohtu esimees, mu tuttava tuttav ka kommenteeris seda olukorda ja kes siis helistas Šuvalovile ja nii protsessis kestis edasi. Et mõtle, et selle protsessi järel ei sõida sa s.t. mina mitte koju, vaid Tallinna vanglasse, mis on tuttav koht. See on ähvardus."