Areeni euromündid valmis!

Areeni toimetajad ja tarbegraafika nestor pakuvad Eesti Pangale välja oma ideed.

Alles eelmisel nädalal tõi Eesti Ekspress ära teate, et välismaised petised toodavad juba Eesti euromünte. Millal õiged mündid tulevad, on veel suur saladus, kuid üks asi on kindel - Eesti Panga väljakuulutatud Eesti 8 euromündi rahvuslik kujunduskonkurss lõpeb hiljemalt 10.novembril 2004. Areen otsustas Eesti Panga konkurssi ennetada, organiseerides oma välkvõistluse. Ainsa külalisesinajana paluti osalema Eesti vanim tarbegraafik Paul Luhtein. Müntide kujunduselemendid sobitas arvutis kujundaja Tarmo Rajamets.

Eesti Ekspress on Eesti raha varemgi tutvustanud, kirjastades 1993. aastal Eesti mündi kataloogi. Oma raha me pole trükkinud. Järgnevalt pakub aga Areen mündimeistritele oma ideekavandeid. Šokolaadimündid ja piparmündid arvesse ei läinud.

Meeldetuletuseks, müntidel pole ainult tarbeväärtus, nad peavad esindama ka moodsat disainimõtet, sümboliseerima Eestit, väljendama patriootlikkust ja olema visuaalselt meeldejäävad.

Numismaatikutele peavad nad ka huvi pakkuma.

Harry Liivrand

Suur euromünt: Eesti maleliidu president ja kõige tuntum eestlane Carmen Kass. Soovitatavalt Muhu rahvariides, sest seal on lühike seelik ja kõrge tanu. Villased sukad lisavad säärtele tarvilikku täidlust.

Kõige väiksem euromünt võiks kujutada siili, kes nõustas Kalevipoega heitluses sortsidega. Mündil võiks olla ka kiri: “Servitie, servitie, kallis Kalevite poega”. Loomi ja loodust on kujutatud paljude riikide euromüntidel. Aga siil on täitsa kasutamata.

Keskmine euromünt peaks kujutama pasunapuhujat Viru valge sildilt. Kui armetu on hirmsa raha ja kopiraiterite meeletu vaimupingutusega loodud “eesti märk” selle pikk-kuues pasunamehe kõrval.

Kalev Kesküla

Igal mündil võiks mu meelest olla erinev pilt. No­minaalilt suurimal näeksin Oleviste torni siluetti. Sel on mitu märgilist põhjendust: omaaegne maailma kõrgeim ehitis, Tallinna gootika koolkonna sümbol ja maamärk, eestlaste kirik läbi sajandite; puhas geomeetriline vorm kuidagi nii sobiv mündile. Teiseks, mulle meeldivad auguga mündid. Mõnel eesti eurosendil võiks ka auk keskel olla, eristuks nii teiste maade omadest.

Kolmandaks, sentidel võiks olla laululava kaar või sipelgas või hüljes või kahest otsast lõkendavad pirrud või Kalevipoeg või Toompea loss. Või selline tore tegelane nagu rehepapp.

Harry Liivrand

Kui ma väike poiss olin, võlusid mind eriliselt Jaapani mündid ühe sugulase mündikogus. Sest neil oli auk sees. Ja ma pillutasin neid lummatult iga kord peopesal ja mõtlesin omaette ohates, et küll see võib huvitav koht olla, kus “kopikad” on nii teistmoodi!! Kuidas võis neile üldse pähe tulla, et teha mündi sisse auk – niimoodi ei saa ju!?

Eesti euromündis võiks ka auk olla. Sest minu jaoks on see eriline. Ja et see õõnsus ka kuidagi kasulik oleks, võiks ta olla pudeliavajana sobilik. Ma ei taha sellega kellegi rahvuslikke tundeid tögada või lihtsalt lollusega provotseerida, ma mõtlen lihtsalt praktiliselt. Eriti suvel on kogu aeg kuskil avaja puudu, aga münte vedeleb igas taskus, ja ka pärast korduvaid sõprade poolt antud õppetunde ei suuda ma ära õppida pudeliavamist sütkari või teise pudeliga. Või siis, hea küll, võiksid Eesti euromüntide aukudeks olla mutrikeerajad. Vastavalt mündi suurustele oleks need keerajad erinevad numbrid. See annaks ka maailmale signaali, et eestlased on erakordselt töökas ja tehnoloogiline rahvas, kes, mul on mulje jäänud, me oma arust ju olemegi.

Siim Nestor

Müntide kuju toob esmalt meelde kompaktsed ja lakoonilised ümmargused kujundid: setu sõlg, puutüve läbilõige. Etno ja öko, moodsad teemad mõlemad. Ja kui Eesti kahekroonisel on kujutatud Karl Ernst von Baeri, siis võiks ju näiteks 20 sendisel olla munarakk, mille avastajaks ta oli.

Tarmo Rajamets

Euromünt naise sümboliga. Eesti naine on meie väikese vabariigi kõige üleshaibitum kaubaartikkel, kui nii võib nimetada. Pole mingi saladus, et suur osa turiste käib siin ainult naiste pärast, samas ei ole see päris samalaadne seksturism, mida tehakse näiteks Taisse. Eesti neidusid on tegelikult niisama ka hea vaadata, nagu ütleb ka laulusalm. Lisaks sellele võib pikalt jahvatada mõnusat filosoofiat naisest kui sümbolist laiemas plaanis, aga ma jätaksin selle parema meelega teiste teha.

Margit Adorf

Minu ettepanek kolmele järjestikusele mündile (tõenäoliselt kõige väiksematele):

1sendine – SÄÄSK

2sendine – KÄRBES

5sendine – MESILANE

Sest nad on armsad, looduslähedased ja kodused, kõigile arusaadavad, ja kärbest kujutleme ju ikka pigem sumisemas vaese inimese köögis. Väike putukas - väike raha.

Maria Ulfsak

Kunagi arvas Mart Kalm, et eurorahadel võiks olla rahvuspuu tamme asemel, mis ühtib paljude teiste maadega, näiteks kadakas või Kristjan Raua maalide moodi raskepärane Kalevipoeg. Olen temaga päri.

Ise ootaks neile lisaks näiteks klubilisi sädelevaid rahasid, mida oleks pimeduses kergem taskust üles leida. Veel haakuksid koledate eurogloobuste ning tähekestega ehk meie nõukogude mineviku üle ironiseeriv rahvaste sõprust sümboliseeriv käesurumine või rahutuvi. Ilusa kontuuri tõttu sobiks mündile ehk ka vastaka ajalooga Laiuse linnus ja miks mitte Tallinna kilukarbisiluett koos uute kõrghoonetega. Veel võiks olla ühe mündi “rahvuslik külg” lihtsalt tühi ilmestamaks ausalt riigi vaesust ning viletsust ning Euroliidu-vastaseid meeleolusid.

Karin Paulus

Mündil peaks olema suitsupääsuke, meie rahvuslind ikka. Mitte mingi vares või harakas.

Paul Luhtein