ÄRITERA: Võitlus odavate ravimite eest
Kas olete kunagi märganud, kui palju on teie ümber haigeid inimesi? Seda on vahest öeldud teilegi. Olete seni võib-olla käega löönud ja oma teed läinud.
Tegelikult tuleks hoopis haigele arstirohtu pakkuda. Turumajanduse “nähtamatu käsi” võib abipakkujat heldelt tänada. Vaadake kas või ravimifirmade käibeid ja kasumeid. Käibe poolest maailma suurima ravimifirma Pfizer käive ulatus 2004. aastal 700 miljardi krooni ehk 14,7kordse Eesti riigi eelarveni. Puhaskasum oli 150 miljardit krooni ehk kolm Eesti riigi eelarvet. Tundub, et inimesed ravimite pealt kokku ei hoia. Parima hoolitsuse märk on uusima ja kalleima ravimi ostmine.
Maailma enim müüdud ravim oli möödunud aastal enam kui 130 miljardi kroonise käibega efektiivne kolesteroolitaseme alandaja Lipitor, mida toodab samuti Pfizer. Halva kolesterooli kõrge tase suurendab ateroskleroosi ehk veresoonte ummistumise riski. See võib omakorda kaasa tuua südameinfarkti või ajuinsuldi, mis võivad põhjustada inimese surma või halvatuse. Kas hakkas juba õudne? Pole viga, Pfizeri kallihinnaline Lipitor päästab inimesed sellest ohust ja hirmust. Seega on võimalik head tervist ja pikka iga raha eest osta.
Teaduse ja tehnoloogia arenguga suurenevad ravimite pakkumine ja võimalused elukvaliteedi parandamiseks. Kuid vanad ravikulude hüvitamise mehhanismid ei kannata enam välja uute ja arvukate ravimiostude finantseerimist. See sunnib tegema raskeid valikuid. Kellele anda ja kellele mitte? Näiteks ei jõua paljud uued ravimid üldse Eestisse, sest puuduks maksujõuline ostjaskond. Ühendriikides lahendatakse kulude kasvu probleem töötaja omaosaluse suurendamisega ravikindlustuskuludes. Möödapääsmatult suureneb maailmas efektiivsuse ja kokkuhoiu taotlus tervishoiukulutuste planeerimisel.
Madalamate kulude otsing annab võimaluse geneeriliste ehk analoogravimite tootjatele. Geneerilised ravimid peaksid olema sisult ekvivalentsed originaalravimitega, kuid neid toodab teine ettevõte (kombineerides samu ainemolekule teisiti). Geneeriku tootja ei pea tegema suuri kulutusi raviva molekuli avastamiseks ja selle ohutuse tõestamiseks kliiniliste katsetega. Ta võib viidata originaalravimitootja tehtud uuringutele. Peamine eeldus geneerilise ravimi turule ilmumisele on originaalravimi patendi lõppemine. Tavaliselt lõpeb patent automaatselt 20 aastat pärast selle saamist. Teisel juhul suudab analoogravimiga turule pürgiv ravimitootja saavutada kohtus originaalrohu patendi mittekehtivaks tunnistamise.
Eriti agressiivsed originaalravimite patentide vaidlustajad on India päritolu ravimitootjad. India Ranbaxy Laboratories on võtnud ette ülesande vaidlustada Pfizeri Lipitori patendi kehtivus. Kuigi patent aegub alles 2010. või 2011. aastal, tahab India firma juba varem hakata pakkuma geneerilist ehk vähemalt 30 protsenti odavamat analoogi. Hindud on juba saavutanud endile soodsa kohtuotsuse Austrias, Soomes ja Norras. Kuid Inglismaal nad kaotasid. Veel tänavu oodatakse USA kohtu otsust sealse turu kohta.
Paljude teiste geneerikute tootjate rõõmuks aegub 2006– 2008 suur hulk USA originaalravimite patente – praegu müüakse neid ravimeid 80 miljardi dollari eest aastas. Usutavasti rõõmustavad Mylan Laboratories ja Teva Pharmaceuticals. Esimene neist on USA ettevõte, geneerikuäri leiutaja aastal 1961, mis on tänaseks oma turuväärtuse kasvatanud 57 miljardi kroonini. Maailma suurima analoogitootja Teva turuväärtus on aga 320 miljardit krooni. Teva peakorter asub Iisraelis, kuid raha teenitakse Ühendriikides. Nüüd on võimalik sellesse huvitavasse farmaatsiatööstuse segmenti – geneeriline farmaatsia – investeerida kas otse aktsiaid ostes või spetsiaalse fondi kaudu.
