Armastus tõi Mohammadi Eestisse

Möödunud nädalal alustas Tallinnas eesti keele ja ühis­konna õpinguid 30 uusimmigranti.

„Tere. Saame tuttavaks. Minu nimi on Mohammad. Ma elan Eestis, Tallinnas. Ma olen pärit Egiptusest.“ On neljapäeva õhtu, kell on pool kuus. Pärnu maanteele Keelepisiku ruumides on eesti keele õpilased jagunenud kahte gruppi – vene keele ja inglise keele oskuse järgi. Ja nad teevad esimesi samme eesti keele omandamisel. Nende seas on ka uusimmigrante Indiast, Tšiilist, Iraanist, Türgist, Valgevenest, Alžeeriast, Afganistanist, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Venemaalt ja mujalt. Ja nad on Eestisse tulnud selleks, et jääda. Et ära õppida eesti keel, siin tööd leida, oma kallimaga õnnelikult koos elada ja lapsed üles kasvatada. „Kuna seda programmi rahastab Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond, on osalejatele nõue, et nad ei tohi olla Euroopa Liidu kodanikud ja nad peavad olema Eestis elanud vähem kui kolm aastat,“ tutvustab uudset kursust uusimmigrantide kohanemiskoolituse koordinaator Ruslan Prohhorenko integratsiooni- ja migratsiooni sihtasutusest "Meie inimesed". „Selle koolituse vastu oli huvi väga suur ja paljud soovijad jäid kahjuks välja,“ ütleb Prohhorenko. Aga pole ime: aastas väljastatakse kolmandate riikide kodanikele umbes 4000 elamisluba. Praegu elab Eestis tähtajalise või pikaajalise elamisloaga üle 200 000 mitte-ELi riikide kodaniku. Ja nad tahavad integreeruda. Keelekoolituse õpetajad ütlevad, et õpilased on erakordselt innukad.

Loe tasulisest versioonist või lehest, mida räägib koolituserahvas võõras riigis hakkama saamisest, lummavast vaikusest, armsatest eesti inimestest ja ka rassistidest.