Assar Paulus tehti tagaselja majandusõppejõuks

Kas Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaat palkas alluvaks väidetava allilmajuhi?

Üllatusega märkasid tähelepanelikud inimesed, et Mainori Kõrgkooli (MK) õppejõudude hulgas figureerib professorite-dotsentide kõrval eestikeelse allilma juhiks tituleeritud ­Assar Paulus. Teistest pedagoogidest eristab teda asjaolu, et nime taga pole toodud telefoninumbrit, e-posti aadressi ega õpetatavat ainet.

Kui uskuda internetis rippuvat töötajate nimekirja, on Pauluse otsene ülemus MK Ärijuhtimise Instituudi direktor majandusteadlane Andres Arrak, kes kandideerib praegu Eesti Panga nõukogu esimehe kohale. Seda üllatavam on, et Arrak kuuleb asjast esimesena Ekspressilt.

“Kes see selline on? Ma pean oma ebakompetentsust tunnistama. Nimi on kuidagi tuttav, aga mis tegelane ta on?” küsib instituudi direktor ja sukeldub tööarvutisse täpseid andmeid otsima. Tõde selgub ruttu – Paulus on ühe tudengi diplomitöö juhendaja ning Eesti suurima, 2200 üliõpilasega majandusteaduskonna õppejõudude nimistusse sattunud eksikombel.

“Ta ei ole kindlasti meil ei lepinguline ega koosseisuline õppejõud,” kinnitab üllatunud Arrak, kellele allub 25 põhikohaga ja sadakond lepingulist akadeemilist töötajat. Et tegu on tasulise erakooliga, ootab Paulust diplomitöö juhendamise eest siiski lepingu alusel väike (umbes 2000kroonine) tasu.

Pauluse nimetas oma juhendajaks ­Mihkel-Kaspar Kuusemets, kes õpib kaugõppes ärijuhtimist.

Tema diplomitöö teema projekt kannab pealkirja “Korruselamu kinnisvaraarendusprojekt Viimisis Tammeõue tee 8”. Heatujuliselt kõnele vastanud Kuusemets muutub küsimusi kuuldes üha mornimaks. 27aastane mees küll kinnitab, et Paulus on tema lõputöö juhendaja, ent täpsematest seletustest keeldub.

Äriregister näitab, et Kuusemets tegutseb juba aastaid aktiivselt kinnisvaraäris, kus tema partnerid on siinsel turul laialt ette võtnud Inglise ärimehed. Nende seni avalikkuses tuntuim projekt oli Kreutzwaldi tänava endise Eesti Telefoni maja renoveerimine luksuselamuks.

45aastane Paulus on üks kuuest mehest, keda praegu kahtlustatakse Eesti Ekspressi väljaandja, meediaärimees Hans H. Luigega seotud inimeste kodude süütepudelitega ründamise korraldamises. “Diplomitöö juhendamine ei tundu eriti olevat tema profiil,” naerab Paulust esindav advokaat Andres Gorkin küsimust kuuldes, kuid lubab asja uurida. Mõni tund hiljem edastab advokaat Pauluse selgitusse: “Selline plaan oli, kuid see jäi jutu tasemele ja ooperist loobuti.”

Mulluse skandaalse süütepudelirünnaku kriminaalmenetlus jagati kaheks. 14. jaanuaril astub Harju Maakohtu palge ette Marek Võrk, keda süüdistatakse kolme inimese mõrvakatses.

Rünnakule kihutamist, milles kahtlustatakse teiste hulgas Paulust, uurib edasi kaitsepolitsei ja lõplikku seisukohta on prokurör ­Steven-Hristo Evestuse sõnul oodata jaanuaris-veebruaris.

Süüdimõistmisel ootab väidetavat sarisüütajat 8–20 aasta pikkune vanglakaristus. Varasema vanglakarastusega Võrk lükkas tagasi prokuröri ettepaneku kergendada oma karistust kuritöö tellijate kohta tunnistuste andmisega. “Ta on ääretult ustav oma tööandjale,” nendib Evestus.

Ainus puutepunkt Kuusemetsa ja Pauluse vahel näib olevat fakt, et viimane oli omal ajal Aruküla põhikooli hoolekogu esimees. Samas koolis õppis temast 18 aastat noorem Kuusemets. Prokurör Evestuse sõnul on Kuusemetsa kompanjonid inglased esitanud politseile pettuse avalduse muuhulgas Tammeõue tee 8 kinnistu o sas. Avalduses toodud asjaolude kontrollimiseks alustati sel aastal kriminaalmenetlus, mille kohta prokuratuur uurimise huvides kommentaare ei anna.

Kurioosne detail on, et majandusteadlane Arrak üritas mõne aasta eest Audentese Ülikoolis töötades juhtkonna heakskiidul sinna tööle tuua oma kauaaegset sõpra ja kolleegi vanglast vabanenud Avo Viiolit, kes sai karistada kultuurkapitali raha maha mängimise eest kasiinos.
Palkamine luhtus lapsevanemate vastuseisu tõttu.

 

Tapetud mehe mantlipärija

Kui 16. novembril 2005 suri seni tabamata mõrvari kuuli läbi eestikeelse allilma väidetav liider Kalev Kurg, nimetati tema võimaliku mantlipärijana ruttu Assar Paulust. See oli esimene kord, kui see nimi üldse leheveergudele kerkis.
Paulus mõisteti 80. aastate alguses raske isikuvastase kuriteo paragrahvi alusel süüdi ja saadeti neljaks aastaks vangi. EE-le on väidetav allilmapealik kommentaarist keeldunud sõnadega: “Ma olen lihtne maamees, mul pole midagi kommenteerida.”
1992. aastal lõpetas Paulus kaugõppes Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja sai tunnistuse kehalise kasvatuse õpetaja, täpsemini maadlustreeneri erialal.
Politsei on Paulust ametlikult tänanud selle eest, et ta päästis viieaastase poisi, kes eksles paljajalu hilisõhtul Tallinna-Tartu maanteel. Paulus võttis külmunud poisi auto peale ja sõidutas politseisse.
27. novembril 2006 rünnati Hans H. Luige ämma eramut Maarjamäel, tema nõuniku Tiit Maidre korterit Lasnamäel ja üht Harjumaal Murastes asuvat suvilat. Maidre sai raskeid põletushaavu. Suurest kinnisvaradiilist võrsunud tülist ajendatud süütepudelirünnakutele kihutamises kahtlustatakse teiste hulgas Assar Paulust.
Paulusega koos võeti tänavu jaanuaris kinni ja pandi 48 tunniks arestimajja meedia krimi­rubriikide stammkunded Imre Arakas,
Jaak Tuuksam, Rünno Kristjuhan ja Rünno Link. Hiljem sai kahtlustuse ka Priit Kajari. Kõik nad on vabaduses allkirja vastu.