Austraaliasse rändab 50 inimest kuus
Üks märk kasvavast huvist on ka Eesti peakonsulaadi avamine Sydneys 21. novembril. See on esimene Eesti diplomaatiline esindus Austraalias. Välisminister Urmas Paeti sõnul oli konsulaadi avamine vajalik ennekõike “rohelisel mandril” elava suure Eesti kodanike kogukonna tõttu — see on suuruselt kuues väljaspool Eestit, kokku kuni 10 000 inimest.
Suurem osa neist on küll teise maailmasõja ajal või veelgi varem väljarännanud inimesed ja nende järglased, kuid samas elab praegu Austraalias ka umbes tuhat Eesti noort. Eesti kuulub 2005. aastast nende riikide hulka, kus alla 30aastastel inimestel on võimalik taotleda aastane Austraalia töö- ja puhkeviisa (working holiday visa). See on mõeldud reisimiseks ja maa tundmaõppimiseks, kuid lubab teha ka ajutist tööd, et oma rahatagavarasid täiendada. Viisa saamiseks on vaja tervisetõendit, mida Eestis ainsana väljastab Innomedica ravi- ja uuringukeskus Tallinnas.
Innomedica juhataja dr Jaak Tälli kinnitab, et Austraaliasse tunglejate hulk on tõesti suurenenud. “Eriti palju rahvast käis juulis-augustis-septembris. Ma ütleksin, et umbes 50 inimest kuus on käinud. See buum on kestnud neli-viis kuud ja kokku on seega viimasel ajal Austraaliasse läinud umbes 250 noort,” märkis dr Tälli.
Tälli sõnul on minejad tihti koolilõpetajad. “Olen kuulnud, et pärast nelja kuud Austraalias ei taha neist enamik kunagi rohkem füüsilist tööd teha ja hakatakse otsima võimalusi õppima asumiseks. See on igatpidi hea kogemus eluks,” muigab ta.
Triinu Rajasalu, värske Eesti peakonsul Austraalias, ütles, et Austraaliasse-soovijate arvu kasvu võib täheldada igal sügisel. “Noored kipuvad oma reisiplaane seadma nii, et siia tullakse ajal, kui Eestis jahedamaks läheb,” ütles Rajasalu. Kuid sisetunde järgi arvab temagi, et tänavu on rohkem huvilisi kui varasematel aastatel.
“Samas on paljudel esimese või teise aasta viisa läbi saamas ja novembris-detsembris on ka palju tagasiminejaid,” märkis Rajasalu.
Peakonsulil jätkub tegevust küllaga. “Eks muresid tuleb siin ikka ette. Töö- ja puhkeviisaga Austraalias viibivate inimeste puhul on kõige sagedamini tegu passi või muude dokumentide kaotamisega. Sageli avastatakse ka viimasel hetkel, et Aasia riikidesse sisenemiseks peab pass kehtima veel vähemalt kuus kuud. See võib osutuda probleemiks nii Aasiasse puhkama sõites kui ka läbi selle regiooni koju pöördudes,” ütles Rajasalu.
2005. aastast, mil vastav kokkulepe Eesti ja Austraalia vahel kehtima hakkas, on viiendat kontinenti uudistamas käinud umbes 3500 inimest. Praegu peaks Austraalias viibima tuhatkond töö- ja puhkeviisaga eestlast.
Austraalia eestlased on moodustanud Facebookis rohkem kui tuhande liikmega aktiivse kommuuni, kus praegu muuhulgas vahetatakse mõtteid ja kogemusi saabuvate jõulude teemal. Ühe asjaosalise postitus võtab plaani meeleolukalt kokku: jõule tähistatakse seaprae, süldi, verivorsti, hapukapsa ja jääkulma viinaga, mis sest, et väljas 30 kraadi sooja…
