Autojuhtide anarhia: Tallinna südalinna ristmikul eiratakse liiklusmärke 500 korda tunnis!

false

Tallinnas Hobujaama ristmikul saaks politsei ühes tunnis välja kirjutada vähemalt 40 000 eurot liiklustrahve. Aga korrakaitsjad ütlevad, et trahvimisega kollektiivse huligaanitsemise vastu ei saa. Pigem tuleks liiklus ristmikul ümber korraldada.

Kuidas hindaksite liikluskultuuri Tallinna linnas? Normaalne? Euroopalik? Läheb järjest paremaks?

Täielik jama. Alles kirjutasime, kuidas kaks juhti kolmest on autoroolis ninapidi nutitelefonis. Nüüd aga leidsime Tallinna südamest ristmiku, kus liiklusrikkumisi toimub keskmiselt iga seitsme sekundi tagant, nii et silm ka ei pilgu.

Esmaspäev. Õhtune tipptund Hobujaama (Viru) ristmikul. Tegu on olulise liiklussõlmega Viru keskuse, vana postimaja, Foorumi keskuse ning Tallinki hotelli piiramisrõngas. Eriti linna bussireisijatele, kuid iga päev kruiisib sellest südalinna pudelikaelast läbi ka kümneid tuhandeid autojuhte.

Tallinna transpordiamet on ristmiku liikluse korraldanud, lähtudes loogikast, et linnaliinibussid saaksid vabalt ja oma graafikus sõlmest läbi veereda ega jääks ummikutesse kinni. Eesmärgi saavutamiseks seati kõikidele teistele autojuhtidele ridamisi piiranguid.

Kui tuled näiteks Kadrioru poolt mööda Narva maanteed, ei tohi keerata paremale Hobujaama tänavale, et pääseda kobarkinno. Kinost tulles ei ole samuti lubatud Narva maanteele keerata, sest „tellis“ on ees.

Kõigil peale busside on keelatud ka Tallinki hotelli poolt ristmikule sõitmine. Või sealt vasakpööre, et jõuda Viru ringini. Ja nii edasi.

Lugesime kokku ühe tunni jooksul Hobujaama ristmikul toime pandud liiklusrikkumised. Tulemus rabas nii politseid kui ka Tallinna liikluskorraldusjuhti. Mõlemad lubasid probleemiga tegelema

hakata.

Ainuüksi autojuhid rikkusid liiklusseadust ligi 500 korral, mis trahvides tähendaks vähemalt 40 000 eurot. Sellele lisandus üle saja rikkumise jalakäijatelt, kes ületasid sõiduteed vales kohas või punase tulega. Ratturid ja velotaksistid pedaalisid, kõrvaklapid peas, kuidas juhtus, ka sõiduteel vastassuunavööndis. Või diagonaalis üle Narva maantee.

Paarisajal juhul sõitsid sõiduautod bussirajal, kus lisaks ühistranspordile tohivad liikuda vaid elektriautod ja alarmsõidukid. Bussirada kasutasid kõik, kes ei viitsinud ummikus passida. Üle poole rikkumistest moodustasid aga nahaalselt keelumärgi alt läbi sõitmised.

Taksojuhid, kullerid, teised autojuhid – kõigil oli märkidest sügavalt ükskõik. Laikmaa tänaval ootas pidevalt terve kolonn autosid foori taga järjekorras, et saaks keelumärgi alt läbi sõita. Mõnel eriti drastilisel hetkel oli korraga ristmikul kuni kümme autot, kelle juhte „tellis“ ei huvita. Seda kõike ainult ühe tunni vältel. Ja ühtegi politseipatrulli ei paistnud olukorda ohjamas.

Vahetult keelumärgi alt sisse sõitnud juhid, kellega saime rääkida, ütlesid, et ei pannud märki tähelegi või eirasid seda teadlikult, pidades märki ebaloogiliseks.

Tulika ja Tallinki taksojuhid, samuti Taxify logodega autod, tulles hotelli poolt, eirasid kõigepealt süstemaatiliselt keelumärki. Seejärel tegid sagedasti veel teise rikkumise otsa: sooritasid keelatud vasakpöörde Narva maanteele või vältisid seda vasakpööret (liiklusmärke tuleb ju järgida!), selle asemel põrutasid hoopis üle ristmiku ja tegid kohe tagasipöörde Hobujaama tänaval – üle kahe pideva, juba massilistest tagasipööretest kulunud joone.

Tutvustame rikkumisi taksofirmade juhtidele. Tallink Takso juhatuse liige Tõnu Uusmaa lubab Eks­pressile, et tuletab oma sohvritele ristmikul kehtivaid reegleid meelde. Mõni päev hiljem tehtud järelvaatlus aga kinnitab, et kollased Tallinki taksod eiravad märke ikka.

Tulika Takso juhatuse liige Priit Nuka ütleb, et nende juhid tunnevad liiklusmärke ega riku eeskirju kollektiivselt. „Üleüldine olukord liikluses Tallinnas teeb kurvaks. Liikluses on ummikud, juhid on pinges ja närvilised. Sellele aitab tugevalt kaasa ka paljude tänavate sulgemine remonttöödeks. Kindlasti on üks põhjustest, et olukord on selliseks läinud, see, et liiklusjärelevalvet tegevaid ametnikke näeb linnapildis aina vähem.“

Ka TNT, DPD, Omniva ja teiste tuntud kullerifirmade töötajad ei pannud märke millekski, sõeludes südamerahus üle ristmiku, kuidas parasjagu mugav ja vajalik.

Pärides rikkumise kohta TNT-lt, saame vastuse Hollandist. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Cyrille ­Gibot ütleb, et TNT nõuab oma töötajatelt kõigi liikluseeskirjade eeskujulikku järgimist. Konkreetne kuller kutsutud vaibale ja ta tunnistanud oma eksimust. Järelvaatlus samas näitab, et TNT juhtide „loominguline“ sõitmine Viru ristmikul jätkub.

false

Omniva meediasuhete juht ­Mattias Kaiv palub vabandust, et Omniva töötaja on eeskirju rikkunud. „Kuna Omnivas töötab sadu autojuhte, siis viisakas ja korrektne liikluskultuur on meie jaoks väga oluline, mistõttu propageerime seda ka ettevõttesiseselt. Pildile jäänud kaubiku juht on tuvastatud ning temaga on sel teemal tõsiselt vesteldud.“

Ka DPD kinnitas, et taunib oma kulleri käitumist, on temaga vestelnud ning võtab firmana liiklusohutust väga tõsiselt.

Tutvunud Ekspressi vaatluse tulemustega, tunnistab Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo ­Rüütelmaa, et ristmikuga on tõsine probleem. „Liiklusreeglid on ohutuse tagamiseks. Iga rikkumine on probleem, kuid 500 rikkumist tunnis räägib karjuvast vajadusest liiklusjärelevalve järele,“ räägib Rüütelmaa. Ta leiab, et politseid on linnas näha liiga vähe, see kultiveerib karistamatuse tunnet.

Rüütelmaa möönab, et liikluskultuur on käest ära. „Sõidan 70ga mööda Järvevana teed oma ametiautoga, mis näeb välja natuke nagu politseiauto. Kirjad ja vilkurid peal. Aga kedagi ei huvita. Sõidetakse nahaalselt mööda ja mitte 72ga või 75ga, vaid nagu postist!“

Tema loogika ütleb, et kui liiklusmärke ei järgita, on puudused järelevalves, mis on puhtalt politsei rida. Mitte et Hobujaama ristmikul peaks ööl ja päeval passima patrull. Pigem võiks sinna Rüütelmaa arvates paigutada mobiilsed kaamerad, mis fikseerivad rikkumisi ja karistavad rikkujaid. Selline kaamera töötab Kristiine ristmikul ja on seal juhtide kuraasi kõvasti jahutanud. Enam ei ole tegu riigi kõige ohtlikuma ristmikuga.

Siit ka Hobujaama ristmiku probleem: politsei jaoks pole tegu ohtliku liiklussõlmega, kus juhtub palju õnnetusi ja millele seetõttu pööratakse palju tähelepanu. Vastupidi, kiirused on seal väikesed, autod passivad ummikutes. Politsei peavaluristmike esikümnesse Hobujaama sõlm ei mahu.

Kokku on mundrikandjad sel ristmikul juhte ja jalakäijaid pooleteise aasta jooksul trahvinud vaid 47 korral! Sellise koguse trahve saaks seal teha umbes kuue minutiga.

Natuke on ristmikule siiski tähelepanu pööratud. Läinud aasta lõpus parandas transpordiamet politsei soovitusel seal jalakäijate võimalusi. Nüüd saavad nad rohelise tulega ristmiku ületada igas suunas korraga. Õnnetusi jalakäijatega enam ei esine. Inimesed ei pea enam kogunema parvedesse väikestele kitsastele ohutussaartele.

Kuid kentsakas näib seegi lahendus – teatud hetkedel on ristmikul punane tuli korraga nii autodele kui ka jalakäijatele.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse juht Hannes Kullamäe tutvub Ekspressi vaatlusega ja tunnistab, et pilt on kurb. Kuid rikkujate trahvimine ei saa tema sõnul olla lahendus.

Erinevalt Rüütelmaast leiab Kullamäe, et kui rikkumisi on massiliselt, tuleks ristmiku liikluskorraldus ümber teha, sest praegu see selgelt ei toimi. Kui tulla Tallinki hotelli poolt ja on soov minna kinno, siis üle tee ei pääse. Tuleb keerata paremale Pirita poole, kus esimene tagasipöörde võimalus avaneb alles kilomeetrite pärast Russalka juures. Teiselt poolt ehk Ahtri tänavalt kinole lähenedes tuleb aga teha ring ümber terve suure kvartali.

„Viissada rikkumist – järelikult ei täida märgid oma eesmärki. Nad jäävad kas märkamata või ei saa juhid nende vajalikkusest aru. Kui üks tohib sõita, tekib teisel küsimus, miks tema ei tohi.“

Liikluskaameraid politsei ostma ei hakka, neid saaks Kullamäe sõnul soetada kohalik omavalitsus koostöös maanteeametiga. Patrullidele on sõnad peale loetud, et rikkumistele tuleb reageerida, küll aga mitte ilmtingimata trahvi tegemisega.

Ka liiklusjurist Indrek Sirk leiab, et kui liikluskorraldus pole selgelt arusaadav ja märgid on juhtide arvates ebaloogilises kohas, tekitab see trotsi ja selles trotsis hakatakse looma „oma norme“. Sirk leiab, et rikkumisi saaks piirata vaid nii-öelda jõuga. Aga kuna politseil jõudu pole ning politsei arvates pole sellele ristmikule ka suuremat tähelepanu tarvis, on sinna paigaldatud märgid sisuliselt mõttetud.

Võib-olla võtaks märgid siis üldse maha, kui keegi neid niikuinii tähele ei pane?

Rüütelmaa sõnul annaks see vale signaali: tulge autoga südalinna, kus liikuda on mugav. Tegelikult tahetakse inimesi motiveerida autot eemale jätma ja ühistranspordiga kesklinna tulema. Tema arvates tuleks ka autosid reklaamida ummikutes seismas, mitte laial sirgel ja tühjal teel sõitmas, mis eksitab tarbijaid.

Veel jutu käigus kõlanud ideid Hobujaama ristmiku olukorra parandamiseks: paigaldada jalakäijatele piirdeid, trosse, piirata liiklust vaid bussidele avanevate tõkkepuudega. Ühtegi head lahendust pole, tunnistab ka TTÜ logistikaprofessor, liikluskorralduse korüfee Dago ­Antov. Ta ütleb, et Hobujaama ristmikul „kõik natuke varastavad, leides, et nende vargus pole suur“.

Kaugemas ähmases ­tulevikus peaks selle apokalüptilise istmik-ristmiku mured lahendama Tallinna uue peatänava projekt, mis jätab Narva maanteele mõlemas suunas vaid ühe sõidurea ning annab hulga eeliseid jalakäijatele ja ratturitele.

Seni kaos linnasüdames jätkub. Ning transpordiamet ja politsei loobivad seda küsimust teineteisele nagu koera laipa üle aia otsekui kirjandusklassikas.

PS. Hobujaama ristmikul on kahes suunas keelumärk, mille all lisa­tahvel tekstiga „välja arvatud“ ning selle all bussi kujutis. Mitmele aastaid rooli keeranud taksojuhile tuli üllatusena, et bussi pilt ei tähenda mitte ühissõidukit (mille hulka kuulub ka takso), vaid ainult D-kategooria sõidukit ehk sõidukit, kus peale juhi on veel vähemalt kaheksa kohta. Niisamuti mõtleb politseileitnant Hannes Kullamäe mõne hetke, mida ikkagi tähendab Laikmaa tänaval enne Hobujaama ristmikku märk, kus on must sirge nool valgel taustal: kas see välistab vasakpöörde või mitte. Märgid tekitavad segadust isegi politseijuhtides, ammugi siis veel tavalistes liiklejates. Kõik tagasi autokooli!