me mõistame teie kui lühikest aega Eestis viibinud välismaalase ebakompetentsust Eesti olude tajumisel, kuid siiski. Vaadanud PÖFFil teie uudisteost, ei saanud meie kultuuriseltsi liikmed jätta jagamata kurbust kahju üle, mida Teie teos paljukannatanud Eesti rahvale ja riigile kaasa toob.
Kõigepealt, meie riigi nimi ei ole Estonia. Nii on ta mitmetes võõrkeeltes, kuid eestikeelses lauses sellist väljendit kuuldes saab rahvuslikult meelestatud inimese südant läbida vaid valupiste. Palun, jätke edasise töö huvides meelde: meie riigi nimi on Eesti Vabariik, lühemalt võib alati öelda lihtsalt Eesti.
Samuti on äärmiselt küsitav selle filmi poliitiline taust. Kas tõesti on vaja Iraagi operatsiooni ja vasakpoolsete "kolumnistide" pideva propaganda tõttu pinevaks muutunud Eesti-Ameerika sõprussuhteid veelgi enam kõigutada? Kas tõesti on Teie ainsaks eeskujuks hr. Moore ja teised poliitiliste teemade tendentsliku käsitlusega "kineastid"? Kas teile on tundmatud Ameerika filmikunsti tõsisema osa meistrite nagu hr. Scorsese või hr. Spielbergi teosed? Kas te kujutate ette Disney stuudios pärast 9/11 valminud animafilmi, kus tegelane laoks klotsidest World Trade Centeri tornid? Kas te kujutate ette, mida oleks Teie filmi peale öelnud Eesti-Ameerika suhete Grand Old Man Ernst Jaakson, kui ta veel elus oleks? Õnneks säästis Jumal teda sellistest kannatustest...
Meie hulgas on ka Ameerika Ühendriike külastanud inimesi. Neid külalislahkelt vastu võtnud inimesed, nii väliseestlased kui ka inglise keelt kõnelevad ameeriklased ei sarnane selliste laialivalguvate võigast värvi olenditega, nagu teie filmis kujutatud luuretöötajad. Ka rämpstoidu ja liigsöömise teema käsitlemisel olete laskunud klišeedesse, mis ei arvesta dieetide (eriti legendaarse dr. Atkinsi dieedi) ülimat populaarsust USA elanikkonna seas ja ka kiirtoidufirmade, eesotsas McDonaldsiga, hiljutisi investeeringuid tervisliku toidu valmistamisse.
Samuti kahjustab see film Eesti traditsiooniliselt heanaaberlikke suhteid Lätiga, mis said uue kinnituse kolme Balti riiki ühendanud laulva revolutsiooni ja Balti keti päevil.
Samuti solvab "natsipäkapikkude" teema juudi kogukonda. Holokaustiteema käsitlemisel olete valinud vale tee; tõsiseid ajalooküsimusi, millele on viidanud ka Eesti Vabariigi peaminister hr. Parts oma äsjasel visiidil Iisraeli, käsitletakse teie filmis masendava, võltsilt "humoristliku" kergusega.
Ka alkoholism on, peame rahvusliku enesekriitikana tõdema, pigem omane eestlastele. Kas tõesti on vabal ajal loomalikes kogustes Türi viina joov USA julgeolekutöötaja sobilik näitena Eesti tähtsaima liitlasriigi jõustruktuuri esindajast? Vaevalt.
Kuigi niinimetatud "feminism" on eesti rahvale olemuslikult võõras, ei saa filmis näidatud suhtumist naistesse ka heaks kiita. Üldse, vägivallastseenidega liialdamine ei ole kasuks tulnud linateose kunstilisele tasemele. Kas lakkamatud lõuahaagid ikka on vaimukusele pretendeeriva teose kohustuslik osa? Seda enam, et vaatajate hulgas on kindlasti ka kujunemiseas noori, kellele põnevasüžeeline animafilm võib oluliseks mõjutajaks olla.
Rahvuskultuuri Hoide ja Kaitse Seltsi Sinimäe osakonna nimel
Tõnu Kaalep
Koopiad saadetud USA Suursaatkonnale, Simon Wiesenthali Keskusele, Eesti Filmi Sihtasutusele ja kuhu iganes veel vaja.
