Bolt ja Phelps – ka superkangelased on inimesed
Kas möödunud olümpia kaks kõige silmapaistvamat staari, inimvõimete piire senisest märksa kaugemale nihutanud Usain Bolt ja Michael Phelps teevad imet ka Londonis?
Kui veel kevade alguses avaldas Jamaica väle-
jalg Bolt enesekindlalt, et kavatseb Londoni mängu-
del võita kolm kulda nagu neli aastat tagasi Pekin-
gis ning tõusta elavaks legendiks, siis viimasel paa-
ril olümpiaeelsel kuul lubavad tema tulemused sel-
les vähemalt pisutki kahelda.
Mais, Ostrava võistluste eelsel pressikonverent-
sil jõudis ta juttu teha isegi uutest maailmarekordi-
test, kuni plahvatas tõeline pomm! Esimest korda
pärast 2009. aastat ei suutnud ta joosta aega alla
kümne sekundi. Kelmikas raeggae-rütmis võidu-
tants ja eneseuhkus asendusid hoobilt konkuren-
tide tunnustamisega. Pärast seda suutis jamaika-
lane end küll Rooma Teemantliiga etapil korrali-
ku jooksuga rehabiliteerida, kuid küsimused jäid
õhku. Seda enam, et kodustel katsevõistlustel jäi ta
suurüllatusena alla nooremale kaasmaalasele Yohan
Blake’ile nii 100 kui ka 200 meetris, lõpetades mõ-
lemad jooksud teisena.
Vahetult enne olümpiat pidanuks Bolt võistle-
ma ka Monaco Teemantliiga etapil, kuid jätab sel-
le siiski vahele katsevõistlustel saadud pisivigastuse
tõttu. Mõnel pool on aga arvatud, et enne olümpiat
madalat profiili hoida on Bolti uus taktikaline käik.
Niisiis, küsimus pole enam selles, kas keegi suu-
dab Bolti võita. Seda on nüüd nähtud, muinasjutt
sai läbi! Mustanahaline mees, kes varem naerusui
omaenese püstitatud rekordeid lõi, on siiski alista-
tav. Tänavune hooaeg tõestas, et ka teda ohusta-
vad vigastused või lihtsalt halb päev. Hoopis intri-
geerivamalt kõlab: kusmaal tuleb ette inimvõimete
lagi? Kas 9.58 ongi kõik? Või on Homo sapiens siis-
ki võimeline enamaks? Siin aga, räägitagu mis ta-
hes, lõppevad konkurentide šansid ja algab puhtalt
Bolti soolo – võitlus loodusseadustega.
Keskmise korvpalluri mõõtu Boltile on karjääri
vältel omajagu peavalu valmistanud jooksutehnika,
eelkõige start. Just enneaegse lähte tõttu diskvalifit-
seeriti ta mulluse Daegu MMi finaalis ning jäi selle-
ga sisuliselt juba talle kuulunud tiitlist ilma.
Endise sprindiässa Michael Johnsoni hinnangul
lubavad Bolti võimed tegelikult joosta 100 meetrit
9,4 sekundiga. Tommie Smith, kunagine 200 meetri
jooksu rekordiomanik, ütles hiljuti end uskuvat, et
kui jamaikalane parandab oma lähtekiirust, pole või-
matu isegi maagilise üheksa sekundi piiri alistamine.
Suurim konkurent on kaasmaalane
Kuidas leida motivatsiooni, et minna Londonisse,
kui auhinnakapis on juba 14 olümpiakulda, küsis
Michael Phelps endalt peagi pärast üliedukaid Pe-
kingi mänge. Ja täiesti õigustatult – 22 maailma-
meistritiitli ja 37 maailmarekordi juures näiks iga
edasine võit vaid tilgana sügavas statistikameres.
Phelps sõlmis enesega kokkuleppe: veel viimast
korda, ja siis lasen elul lihtsalt minna ning tegelen
sellega, millega parajasti heaks arvan.
Olümpiapääsmete lunastamise nimel osales
Phelps juuni teises pooles USA katsevõistlustel. Nel-
ja aasta tagusega võrreldavat minekut mees seal aga
ei näidanud. Kogu võistluste vältel pidas ta võrd-
ne-võrdse duelli mulluste maailmameistrivõistluste
kuldse poisi Ryan Lochtega. Kui avapäeval võidut-
ses 400 meetri kompleksujumises Lochte, siis kaks
päeva hiljem sai 200 meetri vabaujumises napi või-
du juba Phelps.
Phelpsi treeneri Bob Bowmani vastus küsimuse-
le, milliseid võimalusi ta näeb Pekingi kaheksa kulla
kordamiseks, oli üsna napp: “See saab nüüd kind-
lasti palju raskem olema.” Miks? Sest Lochte seisab
seekord tee peal ees.
Motivatsioonist Lochtel kahtlemata puudust ei
tule. Viimastel võistlustel saavutatud pisikesed või-
dud ala senise valitseja üle annavad pigem hoogu
juurde.
Võimalik, et olümpiabasseinis kibeda konkuren-
di paika panemine, soov korraldada miljonite tele-
vaatajate silme all rivaali n-ö avalik hukkamine ongi
see, mis motiveerib Phelpsi ka Londonis jällegi pin-
gutama ning neid “tüütuid” kuldmedaleid võitma.
