Daisy Taugi infolekke üllatav lõppmäng
Kas kuriteos süüdistataval on õigus saada koopia oma kriminaalasja toimikust? Riigiprokuratuuri arvates mitte. Tegemist on täiesti üllatava seisukohaga isikuandmete kaitse seaduse tõlgendamisel.
Lugu algas 2008. aastal, kui Eesti Ekspress avaldas katkeid ärimees Aivo Pärna pealtkuulatud telefonikõnedest vandeadvokaat Daisy Taugiga. Tegemist oli väljavõtetega nn Rävala puiestee kriminaalasja toimikust.
Riigiprokuratuur alustas lekitaja tabamiseks kriminaalmenetlust.
Kuna Ekspressi ajakirjanikud keeldusid ülekuulamisel oma infoallikat üles andmast, ei õnnestunud lekitajat tuvastada. Pärast pool aastat kestnud tööd loobus prokuröri abi Vallo Koppel edasisest uurimisest ja sulges toimiku.
Kuid asi polnud veel läbi.
Vandeadvokaat Aivar Pilv oli rääkinud ülekuulamisel, et lasi sekretäril teha oma kliendile Villu Reiljanile toimikust koopia.
Ka vandeadvokaat Maria Mägi oli tunnistanud, et tegi oma kaitsealusele Aivo Pärnale koopia tema kohta käivatest kriminaalasja materjalidest.
Riigiprokuratuur leidis, et toimikutest koopia tegemisega laiendasid advokaadid ise salajasele infole juurdepääsu omavate isikute ringi.
Prokurör Koppeli arvates sisaldasid toimikud isikuandmeid. Pilv ja Mägi tohtisid toimikuid Reiljani ja Pärna kaitsmisel küll kasutada, aga mitte meestele koopiatena edasi anda. Seega eksisid advokaadid isikuandmete kaitse seaduse vastu.
Riigiprokuratuuri ettepanekul alustas andmekaitse inspektsioon väärteomenetlust. Pilv ja Mägi rääkisid uutel ülekuulamistel, et peavad koopiate tegemist õigeks.
Muidu peaks advokaadid tutvustama toimikuid süüdistatavatele oma büroodes. Mahukate toimikute puhul kuluks selleks nädalaid.
Andmekaitse inspektsiooni vaneminspektor Elve Adamson lõpetas väärteomenetluse tänavu mais. Ta leidis, et süüdistataval on õigus oma kriminaalasja toimik otsast lõpuni läbi lugeda. Ametlikult väljendudes on kohtualusel õigus "isikuandmete töötlemiseks".
Kas aga advokaat tohib oma kundele toimikust koopia teha? Sel teemal ei arvanud andmekaitsjad midagi, sest kriminaalmenetluse kontrollimine pole nende rida.
Nii jäi Ekspressi allikas leidmata ja keegi ei saanud karistada. Kas aga üht väikest leket oleks peaaegu aasta otsa uuritud, kui Daisy Tauk poleks majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi elukaaslane?
Kas Tauk hoiatas Reiljanit jälitamise eest?
30. augustil 2006 saatis Daisy Tauk oma kliendile, ärimees Aivo Pärnale SMSi "ära ise midagi kellelegi anna".
Edasi hoiatas Tauk, et "sõber on väga tugeva sihiku all" ja talle on riigiprokuratuurist "saba taha pandud".
Pärna telefoni salaja pealt kuulanud kaitsepolitsei teavitas Taugi sõnumist riigi peaprokuröri Norman Aasa.
Aas hakkas delikaatset asja isiklikult uurima ja jõudis järeldusele, et salajase info lekkimise kohta pole tõendeid.
Taugi kõnest ei selgu, keda ta täpselt "sõbra" all mõtleb.
Asjaolusid arvestades võis "sõber" olla keskkonnaminister Villu Reiljan, kellele riigiprokuratuur esitas hiljem süüdistuse Pärnalt 1,5 miljoni krooni pistise nõudmises.
