Eesti edukamad hambaarstid
Eesti mõjukaimad hambaraviperekonnad on Abelid, kelle omanduses on Maxilla hambaravikabinettide kett, ja Männikud, kes on seotud Tallinnas Kaarli puiesteel endise riikliku hambapolikliinikuga.
Maxilla kliinik Tallinnas asub Stockmanni kõrval. Väga kallis asukoht. Sisekujunduselt meenutab kliinik notaribürood – moodne vastuvõtulaud, palju mattklaasiga uksi, heledad ruumid. Inimesed ootavad ja vaatavad seinal rippuvast õhukese ekraaniga telerist filmi. Jookseb "Võimatu missiooni" üks osadest.
Maxilla Tallinna osakonna juht Ragne Abel avab uksi ja tutvustab kabinette. Kahes ruumis sisustust pole, vaid keset tuba on pundar juhtmeotsi. Need ruumid on varuks – laienemise puhuks, kui olemasolevast kuuest toolist jääb väheks.
Seitsme miljoni krooni eest ostis firma korruse Tartu mnt äärsel kinnistul kaks aastat tagasi.
"Isa räägib, et seisma ei tohi jääda," räägib Ragne Abel. "Kogu aeg peab kas laienema või tehnikat uuendama."
Lisaks Tallinnale on Maxillal veel neli kliinikut Tartus ja üks Elvas, mis on ka tegelikult firma sünnilinn.
Maxilla on perefirma, mille asutasid põllumajanduskõrgkooli taustaga Rein Abel ja hambaarst Mari-Ann Abel 1980ndate lõpus, siis kui tekkisid esimesed erameditsiini võimalused. "Ema on ka hästi ettevõtlik. Nad moodustavad isaga hea tiimi," ütleb Ragne Abel. Tema asus kohe pärast ülikooli lõpetamist perefirmasse hambaarstina tööle.
Vanem põlvkond ehk Rein ja Mari-Ann Abel ei taha, et jääks mulje ainult neist kui firma mootoritest. Tütar Ragne tegeleb Tallinna kontori igapäevase juhtimisega ja nii mõnedki tänapäevased uuendused on just tema ideed – näiteks SMSiga arsti vastuvõtuaja meelde tuletamine mobiilitelefonile.
Kuigi uuendustest ehk vingem on Eesti ainus erahambakliinikusse seotatud panoraamröntgeni aparaat, mille pilte saab arst vaadata ravitooli küjes olevast õhukesest arvutimonitorist. Samuti on suusisese kaameraga võimalik teha pilti.
Maxilla on kasumilt teine ja käibelt kuues hambaravifirma Eestis. Üsna stabiilselt läbi aastate on Maxilla teeninud ligikaudu miljonikroonist kasumit.
Kuigi Maxilla on edukas, end nullist üles töötanud väikefirma, on siiski tegemist suurusjärgu võrra väiksema ettevõttega Tallinna Hambapolikliiniku kõrval.
Hambapolikliiniku käive oli 2004. aastal 40 miljonit krooni. Kõige suuremate erakabinettide, sealhulgas Maxilla käive on kolm korda väiksem ehk 13 miljoni krooni ringis.
Eesti kõige suurema hambaraviasutuse juht on Anne Männik.
Hambapolikliinikul on juba nõukogude ajast sissetöötatud klientuur. Seal töötab ligi 70 hambaarsti. Et Eestis on hambaravi tasuline, siis ei erine teenustasud teistes kabinettides küsitavast. Erinevalt väiksest kabinetist on aga polikliinik avatud seitse päeva nädalas. "Meie peamine mure on parkimiskohtade nappus – tänapäeva inimestele on see oluline," märgib Anne Männik.
Tallinna Hambapolikliiniku omanik on linn ja ettevõte on võtnud Kaarli puiesteel asuva kenasti remonditud hoone linnalt 25 aastaks rendile. Osaliselt asub polikliinik ka luteri kirikule kuuluvas majas, mille kasutamise eest maksti 2004. aastal ligi miljon krooni renti.
Samal aadressil Toompuiesteel asub ka Eesti suuruselt teine hambaraviasutus, mille nimi on Kaarli Hambapolikliinik. Selle suurosanik on luteri kirik ja suurim väikeosanik on Georg Männik, Anne Männiku abikaasa.
Kaarli hambapolikliiniku käive oli 2004. aastal 26 miljonit krooni.
Niisiis on staažikas ja tunnustatud hambaarst Anne Männik Toompuiesteel asuvas polikliinikus juht. Kindlustusspetsialistina tuntud Georg Männik aga on osanik samas majas asuvas hambaravi firmas. 1997. aastal tõmbas linna hambakliinik kulusid ja tegevust kokku ning loobus osast Kaarli puiestee majast, mis kuulub kirikule. Et inimesed siiski olid harjunud polikliinikus käima, otsustas kirik koos rühma meedikutega asutada hambaravifirma. Alustati kahe kabinetiga.
"Idee Kaarli Hambapolikliiniku moodustamiseks polnud unikaalne. Nendel aastatel hakkas hambaraviteenuse täielik privatiseerimine ja kõik hambaarstid pidi oma tuleviku väljavaated üle vaatama," ütleb Georg Männik.
Kuigi Georg Männik oli aastaid sotsiaalkindlustusameti peadirektor ja 1998. aastast Ergo kindlustuse juhatuse liige, on ta hariduselt hambaarst. "Mul on meditsiinikandidaadi kraad kahel erialal, stomatoloogias ja immunoloogias-allergoloogias," ütleb Männik.
Ta lisab, et kuigi tal on hambaarsti haridus, võiks ta end rohkem elukutseliseks juhiks pidada. "Arvan, et praktilises hambaravis olen ma võhik."
Rootslased tulevad Eestisse hambaid ravima
- Uue trendina on lisaks soomlastele tulnud Eesti hambaarstide klientideks ka rootslased.
Rootslastele muudab ravireisid huvipakkuvaks asjaolu, et sealne haigekassa korvab osaliselt välismaal tehtud hambaravi kulud.
Samuti pole maapiirkondades hambaarstiabi kergelt kättesaadav. Nii on Rootsis tekkinud reisibüroosid, mis korraldavad hambaravireise Eestisse.
- Soomlasi käis Eestis hambaid ravimas mõni aasta tagasi rohkem kui praegu. "Kindlasti pole neid isegi mitte kolmandik klientide koguarvust," ütleb Hambaarstide liidu esimees Kristjan Gutmann.
Gutmanni hinnangul ei vasta tõele ettekujutus, et välismaalastest kliendid ajavad Tallinna kesklinnas hambaravi hinnad lakke. Enamik kliente on kohalikud inimesed. Ravihindasid mõjutavad rohkem kabinettide rendihinnad ja tööjõukulud, mis on kõrgemad just Tallinna südames.
Samuti on kallid ühekordsed tarvikud, mida arstid on sunnitud rohkem ja hoolikamalt kasutama seoses järjest laialdasemalt leviva HI-viiruse ja hepatiidiga.
- Tänapäevased uued hambaarstitoolid maksavad 300 000 kuni 400 000 krooni. Nagu autolgi sõltub hind lisavarustusest – valgustusega puuriotsad, monitor röntgeniülesvõtete vaatamiseks jm. Väikese näpu suurune süstal täis valguskõvastuvat täidist maksab 700 krooni.
Kuigi hambaravi on kallis, läheb arstidel siiski hästi. Lisaks tavapärasele augu puurimisele on tulnud juurde hulk teenuseid. Kui 15 aastat tagasi lahendasid arstid mitmed hädad hamba välja tõmbamisega, siis tänapäeval on ravivõimaluste haare oluliselt laienenud.
- Samuti on hüppeliselt kahanenud patsientide vanus. Tekkinud on isegi uued terminid – lutipudelikaaries ja rinnapiimakaaries. Hambaarsti juurde toovad vanemad alla kaheaastased lapsed, kelle hambad nõuavad tõsist ravi. "Ükskõikne suhtumine hammastesse on lapsevanemate poolt vastutustundetu," ütleb Kristjan Gutmann. Alla kaheaastast last, kel mitmed hambad katki, ravitakse täisnarkoosis. "See on tõsine meditsiiniline protseduur, mis on võrreldav kirurgilise operatsiooniga," ütleb Gutmann.
- Hambaravi kalliduse ja kättesaadavuse piltlikustamiseks toob Gutmann näite, et ta on kohanud inimest, kes eelistab osta uue 5000kroonise mobiiltelefoni, kuigi tal puudub esihammas, või naisi, kes peavad tähtsamaks 2000krooniseid geelküüsi. "Kõik on priroriteetide küsimus."
| Suurim kasum erafirmal | ||
| kasumi suuruse järgi, tuh kr | ||
| firma nimi | asukoht | kasum |
| Ortodontiakeskus | Tallinn, Tartu | 1435 |
| Maxilla | Tallinn, Tartu, Elva | 1240 |
| Laagri Hambaravi | Laagri | 652 |
| Riva LAB | Tallinn | 554 |
| CityMed Hambakliinik | Tallinn | 550 |
| Hambalux | Tallinn | 549 |
| Kalmer Lepiku Hambaravi | Pärnu | 494 |
| Vesse Hambaravi | Tallinn | 469 |
| Katrin Korjuse Hambaravi | Tallinn | 444 |
| Suurim käive linna asutusel | ||
| käibe suuruse järgi, tuh kr | ||
| firma nimi | asukoht | käive |
| Tallinna Hambapolikliinik | Tallinn | 39 822 |
| Kaarli Hambapolikliinik | Tallinn | 26 407 |
| Pärnu Hambapolikliinik | Pärnu | 16 603 |
| Ortodontiakeskus | Tallinn, Tartu | 13 928 |
| CityMed Hambakliinik | Tallinn | 12 961 |
| Maxilla | Tallinn, Tartu, Elva | 12 567 |
| Vagodent Hambakliinik | Tallinn | 12 157 |
| PMA | Võru | 12 073 |
| ODE Hambakliinik | Tartu | 6460 |
Allikas: äriregister
Arvestades käivet ja kasumit, on Eesti edukamad hambaraviasutused Ortodontiakeskus ja Maxilla. Mõlema firma käive ja kasum on samas suurusjärgus ehk käive 13 miljoni krooni ringis ja kasum lähenemas pooleteisele miljonile kroonile.
Maxilla on tavapärane hambaravikabinet, kus arstid ravivad kaariest ja igemeprobleeme. Ortodontiakeskus aga ravib kõrvalekaldeid hambumuses ja valmistab hambaproteese.
Kuigi mõlemad firmad on majanduslikult edukad, pole nad käibelt Eesti suurimad.
Nõukogudeaegsetest polikliinikutest on välja kasvanud Tallinna ja Pärnu hambapolikliinikud, mis tänu pikaaegsetele traditsioonidele ja patsientide lojaalsusele on kaugelt suurimad.
Kuigi endised riigipolikliinikud on suutnud oma usaldusväärsuse taastada, ravivad olulise osa eestlaste hammastest eraettevõtjatest hambaarstid. Neist enamik töötab ka endanimelistes kabinettides, kus annavad veel tööd ühele abilisele.
