1962. aastal ostis viiuli Milwaukee eliiti kuulunud Rosalind Elsner Anschuetz, kuid mitte endale, vaid oma poja Richard Anschuetzi abikaasale Evi Liivakule, kes oli Eesti esimesel iseseisvusajal tuntud viiuldaja. Pianistist Richard kohtus Eviga Nürnbergi protsessi ajal Saksamaal, kui töötas seal USA valitsuse tõlgina. Sõja ajal Saksamaale põgenenud Liivak andis koos Anschuetziga Euroopas kümneid kontserte. Nad abiellusid ning kolisid hiljem USAsse.

Liivak suri 1996. aastal ning Lipinski Stradivariuse jäljed kadusid rohkem kui aastakümneks. Tegelikult jäi viiul aga Anschuetzide perekonna valdusse. Richardi surma järel andsid pärijad pilli Frank Almondile tähtajatult laenule.

Rosalind Elsner Anschuetz tegi kunagi Lipinski Stradivariust 19 000 dollariga ostes elu tehingu. Kuigi praeguses vääringus võrduks see summa umbes 130 000 dollariga, siis ekspertide hinnangul õnnestuks kurikuulsa ajalooga pilli eest tänapäeval saada rohkem kui 3 miljonit dollarit.