Kaabel-tv firma STV omanik Vjatšeslav Rabotšev (62) kaotas kaheksa aastat tagasi peksmise käigus saadud ajukahjustuse tõttu lugemise ja kirjutamiseoskuse. Mees elab erakuna Tallinnas Kakumäel kindlusvillas ja suhtleb maailmaga vahendajate kaudu. Ta ajab jõuliselt telekommunikatsiooniäri.

Mullu 11. veebruaril avaldas Äripäev uudise, et telekomifirma Rabotšev viis oma STV aktsiad firma RVD Holdings alla. Äripäev järeldas käigust, et STV on müüki pandud. Tähelepanek oli iseenesest õige, ainult et järeldus oli vale. Rabotšev ei olnud STV-d müümas, vaid vastupidi, valmistus koos investeerimispangaga tegema pakkumist suurkonkurent Starmani ostuks.

See, et Starman on müügis, oli teada juba mitu kuud varem, aga kõige intensiivsem töö käis just eelmise aasta veebruaris-märtsis. Põhjust rõõmustamiseks oli paljudel. Alates Swissotel Tallinnast (selles oli ligi kolm korrust täis broneeritud Starmani tehingus osalejate poolt) kuni kümnete pankurite, advokaatide, audiitorite ja konsultantideni. Üks Starmani ostuprotsessis osalenud investeerimisnõustaja ütleb Ekspressile, et ainuüksi eksperte, kes pidid uurima ja puurima Starmani (ja võrdluseks ka STV) võrgu tehnilisi parameetreid, oli Eestisse toodud 14 inimest. Igal juhul oli see aasta kõige kuumem tehing Eestis.

Esmapilgul võib tunduda kummaline, et STV tahab Starmani osta. Starman on käibe poolest STVst kaks korda suurem. Starman on tuntud ja hea mainega kaubamärk. Kuvandi poolest võistleb Starman ühes liigas Elioniga, STV jääb neist kaugele maha: natuke imelik, natuke halva ja odava mainega, klientideks Vene pensionärid. Reklaamile ja turundusele ei pööra STV tähelepanu.

Firmade asutajad, Starmani poolt Peeter Kern ja STV poolt Vjatšeslav Rabotšev, on nagu kahest erinevast maailmast. Kern elas moodsas minimalistlikus villas Kakumäel, avar vaade mereäärsele roostikule, sirged jooned.

Sealsamas lähedal elab Rabotšev. Ka tema kodu on suur, aga paekivist tornikesed-kaarekesed viitavad hoopis teisele stiilile.

Tänavu märtsis ootamatult 47aastasena surnud Kern oli avatud ja hea suhtleja. Rabotšev väljub oma kindlusvillast harva ja intervjuusid ei anna, kuigi on hästi toibunud vigastusest, mida tekitasid talle 2006. aastal tundmatuks jäänud ründajad.

Mündil on ka teine pool. Starmanil on 53 miljoni eurot võlgu, STV-l 0 eurot. Kui Starman maksab igal aastal 2-3 miljoni euro eest laenu ja intresse, siis STV omanik Rabotšev maksab samas suurusjärgus endale dividende. Kuni viimase ajani tegi Rabotšev seda võrdlemisi vanamoodsalt, see tähendab maksis endale erisikuna nii, et igal aastal tekkis ka 700 000 – 800 000 euro suurune tulumaksu kohustus.

Nagu turundus, ei paista ka finantsplaneerimine STV-s prioriteet olevat. Rabotševi tuttavad viskavad nalja, et Maksuamet peaks oma kontori ette Rabotševile tänutäheks isikliku parkimiskoha tegema.

Ka tehnilise poole pealt on STV väga heas seisus. Võrk on töötab täielikult fiiberoptikal, isegi Elionil pole sellist, rääkimata Starmanist, kes opereerib paljuski veel vasktraadi peal. Paar aastat tagasi hooplesid Starman ja Elion omavahel, kes suudab pakkuda kiiremat internetti. Üks rääkis 100 megabitist, teine 150 megabitist. Samal ajal pakkus STV 300 Mb.

Kui palju huvilisi Starmani müügiprotsessis osales, teab ainsana ilmselt Rothschild, kes olid müüjate (Hollandi investeerimisfirma Xalto CDO II + Kern + teised väiksemad osanikud) põhinõustaja.

Osalejate arv sõltub ka sellest, kuidas neid kokku lugeda. Nagu selliste tehingute puhul tavaks, käisid läbirääkimised mitmes voorus. Kõigepealt huvilised, siis indikatiivsed pakkumised, siis siduvad pakkumised, siis järgmised siduvad pakkumised. Protsess oli „pime“ ehk ostjad ei teadnud, milliseid pakkumisi oli veel tehtud ja kas müüginõustaja (antud juhul Rothschild) bluffis või mitte. Üks konkursil osalenutest pakub, et ilmselt oli esimeses voorus vähemalt kümmekond huvilist.

Kindlasti osales Elisa, kes aga ei läinud hinnaralliga kaasa ja kukkus välja. Tõenäoliselt uuris maad ka Rootsi investeerimisfirma Kinnevik, kes on Eesti turul osaluste kaudu Tele2-s ja Viasatis.

„Igal juhul meie jõudsime finaali,“ meenutab STV tegevjuht Erik Reinaru. Üks allikas ütleb lausa, et STV koos investeerimispangaga tegelikult võitis Starmani ostukonkursi. Kuid lõpuks osutus Starmani ostjaks hoopiski Rootsi taustaga East Capital Explorer.

Mingil põhjusel tekkis tehingu viimases faasis Starmani ja STV vahel konflikt.

See on ka koht, kus lähvad lahku erinevad versioonid tehingust. STV poolsed inimesed räägivad, et lõpuks sai otsustavaks Starmani juhi Peeter Kerni isiklik vimm.

Tollel hetkel oli Kern Starmani vähemusosanik (ta kontrollis umbes 30 protsenti aktsiapakist) ja formaalselt võttes ei olnud see enam tema asi, kellele ja kuidas Rotschild Starmani müüb. Aga Kerni ja Starmani suhe ei olnud kunagi pelgalt formaalne. Kern oli Starmani asutaja. Tema oli see, kes ehitas firma nullist üles. Viis börsile, leidis investorid, tegi Starmanist igas Eesti kodus tuntud kaubamärgi. Starman oli Kerni laps.

Starmani ja Kerni ning STV ja Rabotševi suhted pole kunagi head olnud. 1990ndatel pidasid need kaks firmat Tallinnas sõna otseses mõttes „kaablisõda“: lõigati läbi kaableid, peksti läbi montööre, torgiti läbi tehnikute autokumme. Ajalehtedes kirjutati, et Rabotšev on alltöövõtjateks palganud „allilmastruktuurid“. Ühel hetkel tegid aga ärimehed rahu ja jagasid turu ära. Täna vaataks Konkurentsiamet sellele kurja pilguga, aga tollal tundus see normaalne ja mõlemad said äriga edasi minna.

Mälestused sellest ajast pole kuhugi kadunud. Kui nüüd oleks tekkinud olukord, kus STV ostab või ühendab endaga Starmani, siis oleks see tähendanud, et Rabotšev on lõpuks võitnud.

Olgu, põhiosanikeks uues firmas oleksid olnud finantsinvestorid ja Rabotšev jäänuks vähemusosanikuks, aga Kernil poleks enam uue firma juurde asja olnud ning ajalehed oleks tehingut tõlgendanud just nii: STV ostis Starmani.

See perspektiiv panigi pani Kerni liikuma ja ise rahastajaid otsima. Nii toodi mängu East Capital Explorer, lisaks laenas Kern raha juurde ja nii East Capitali juhtimisel Starman välja ostetigi.

See on suuresti STV poolne versioon. Detailidesse keegi minna ei taha, näiteks STV juht Erik Reinaru mainib lepingutest tulenevat viie aasta pikkust vaikimiskohustust. Peeter Kernilt endalt enam asjade käiku üle küsida ei saa, sest selle aasta kevadel võttis teda äkksurm. Südamerike, öeldakse.

East Capital Exploreri esindaja Eestis Gert Tiivas ütleb, et kronoloogiliselt pole eelpooltoodud kirjeldus kindlasti täpne. „Starmanil hoidsime juba mõnda aega silma peal,“ kinnitab ta. Tiivas lisab, et Kerni soov Starmani juures juhi ja kaasomanikuna jätkata tugevdas East Capitali tahet ostuprotsessis osaleda.

Ühe tuntud telekomifirma juht, kes tegi samuti Starmani ostuks pakkumise, möönab, et iseenesest on selline kahel toolil istumine (Kern oli müüjate poolelt ja siis järsku ostjate poolel) küll ebatavaline, aga samas ei maksa liiga palju tähelepanu pöörata kaotajate jutule. „Tead, selles äris hõbemedaleid ei jagata ja selles äris (investeerimispanganduses, firmade ülevõtmises) pole mingit eetikat,“ räägib ta.

Täna kontrollivad Starmanis mängu East Capital ja Gert Tiivas. Suuruselt teiseks osanikuks on Peeter Kerni pärijad, kel oli viis last erinevatest abieludest.

Kerni surm on Starmanile suur löök. Firma võlgneb SEB-le ja Swedbankile 53 miljonit, lisaks 47 miljonit omanikele. „Mõnus äri, raha tuleb 24 tundi. Isegi magades,“ kiitis Tiivas aasta tagasi Starmani tehingut.

Nüüd peab ta pingutama, et Starmanist korralik tootlus välja pigistada ja kolme-nelja aasta pärast Starman kasuga edasi müüa. Investeerimispanganduses mõne protsendiga ei lepita, seal oodatakse hoopis teisel tasemel tootlusnumbreid.

Vjatšeslav Rabotšev teenib samal ajal dividende miljoneid eurosid aastas. Külalised, pankurid ja fondijuhid noolivad teda endiselt.

Maha ei ole maetud ka Starmani ja STV ühendamise plaani. „Majanduslik loogika sektori konsolideerumiseks on tugev,“ möönab ka Tiivas, vihjates, et ka East Capitali huvides oleks kahe firma ühendamine. Kerni lahkumine võiks ju tehingule nüüd rohelise tule anda, aga ka Rabotšev on paras pähkel.

Kaheksa aastat tagasi teel töölt koju tirisid tundmatud kurjategijad Rabotševi tema Mercedesest välja ja peksid raudlattidega julmalt läbi. Ta lamas nädal aega koomas ja kaotas ajukahjustuse tõttu lugemis- ning kirjutamisoskuse. Arve, tulusid ja kulusid jagab ta endiselt täpselt. Käib iga päev ka kontorist läbi, aga muidu suhtleb maailmaga suuresti lähikondsete ja erinevate vahendajate kaudu.

Kusjuures vahendajategi osas pole selge, kellega tasub rääkida. Kord on peamisteks kõneisikuks suuromaniku abikaasa Tatjana, kord eelmisest abielust sündinud tütar Diana, kord keegi kolmas. STV kosilaste jaoks teeb see segadus asja ainult keerulisemaks.

Võlavaba firma ja iga aasta tiksuvad dividendid on aga endiselt ahvatlevad. On siis Rabotšev kõige ahvatlevam pruut või peigmees, ostetav või ostja, on trumbid endiselt tema käes.