18.04.2009, 00:00
Eesti noored insenerid mõtlevad roheliselt
Neljandat aastat korraldatud tööriistakeskuse Stokker autoteemalisel mudelismivõistlusel näitavad Eesti noored insenerid nutikat ja ka rohelist mõtlemist.
Sel korral valiti mudelismivõistluse teemaks autod ja võistlusel
on kaks kategooriat. 5.–9. klasside õpilaste mudelid
võistlevad kategooriates kontseptsioonautod ja elektri jõul
liikuvad kiirendusautod.
Esimese kategooria puhul, mil nimeks
“Unistuste auto”, ei pea mudel sõitma. Kategoorias
“Kiire auto” võistlev sõiduk peab läbima ka
määratud pikkusega sirge raja.
Stokkerisse laekunud autode
hulgast finaali valitud tööd, mida mul õnnestus enne finaali
vaatamas käia, pakkusid ka palju leidlikke lahendusi looduse
säästmiseks, hoolimata hämmastavatest tehnilistest
näitajatest. Autodega esitasid noored ka lühikese jutu, milline see
auto on või olema saab, ning toome teile siin külgedel ka
mõne näite innovatiivsetest mõtetest, kust ei puudu ka soov
paremast tulevikust.
Moskvitš kui unistuste
auto
Minu unistuste autoks on Moskvitš 2140SL.
Tundub vanamoodne ja igav? Kuidas kellele, aga selline auto oleks inimesele,
kellele meeldib sõita väljastpoolt vana ja originaalse, kuid
seestpoolt uuendatud ja nüüdisaegse masinaga.
Välimuselt on ta täpselt selline, nagu ta 1983. aastal tehasest
välja sõitis, mis ei jää ka tänases linnapildis
märkamatuks.
Mootor on tal originaalis 75hobujõuline,
unistuste autol on samuti 75hobujõuline, kuid tunduvalt ökonoomsem
ja loodussõbralikum. Mootoriks on tal veemootor, mis saab kütet
tavalisest kraaniveest. Autol on sisselülitatav nelikvedu, tavaolukorras
tagavedu. Kere on tal alumiiniumist, mis on kergem ja ei roosteta.
Theo Kehlmann, juhendaja Tõnu Tammar. Kadrioru Saksa
gümnaasium
Hamsters Energy Car
Ma
panin oma unistuse autole sellise nime, sest ta töötab hamstri
energia jõul. Autost 50% on hamstritele mõeldud ruum. 70% sellest
ruumist on täidetud ratastega, millel jooksevad hamstrid.
Ülejäänud 30% hamstrite ruumist on mõeldud selleks, et
loomad saaksid süüa, juua ja puhata. Autos peab vähemalt 100
kääbushamstrit olema, et tekitada piisavalt palju energiat.
Hamstrid peavad olema emased, sest isased hamstrid lähevad kaklema ning
nad hakkaks ka emastega sigima.
Auto seismise ajal toodavad hamstrid
energiat, mis salvestub akudesse. Kui akud täis, võib hamstrite
poolt tekitatud energiat kasutada kodudes. Selleks on tarvis auto aku
ühendada kas mõne lambi või televiisoriga.
Toitu
ja jooki tuleb iga päev autosse valada nagu bensiini tavaautosse. Auto on
väljast valget või beeži värvi, et auto üle ei kuumeneks
ja hamstrid ära ei sureks palavusse.
Villem-Oskar Ossip,
juhendaja Mart Soobik. Tallinna 21. keskkool, 5. klass
Beasty
Minu unistuste auto nimi on Beasty. See on
mõeldud linnas sõitmiseks. Sellel on 523 hobujõudu ja
tippkiirus on 225 km/h. See auto on mõeldud gängsterile, aga ka
pereisadele, kes armastavad kiireid autosid.
Sellel autol on kolm
ust. Põhja all on sellel autol vilkuvad neoonid. Auto mootor on W12.
Auto on värvitud leekidesse. Seda autot võiks kasutada
kiirendusvõistlustel, sest 0–100 võtab see 3,59 s. Seda
tehakse käsitsi ja ainult 3000 eksemplari. Paaki mahub bensiini 45 l ja
sinna võib tankida ainult Statoil 98.
Mootoril on ka teine
võimalus. Nimelt see liigub ka vee jõul. Veepaak on 20 l, aga see
pole nii tõhus kui bensiin. Nimelt siis on auto tippkiirus 70 km/h. See
on mõeldud hädaolukordadeks, kui ei ole bensiinijaama. Kui ei ole
vett, siis saab ka muid vedelikke paaki valada.
Andreas Kullerkann, juhendaja Mart Soobik. Tallinna 21. keskkool, 7. klass
AirWick Machine
AirWick Machine on uudne
ning ökonoomne auto, sest see on valmistatud taaskasutatud materjalidest.
Vaatamata taaskasutatud materjalidele näeb auto ikkagi uus välja.
AirWick Machine mahutab seitse inimest, on võimas, kuid ökonoomse
mootoriga. 0–100 km/h kiirendab see 1,1 sekundiga ning maksimumkiiruseks
on 500 km/h.
Nii kiire on ta sellepärast, et seda hakatakse
tootma alles tulevikus. Täpset toodanguaastat pole veel teada ning ka
firmat mitte.
Auto aknad on mustad, kuna auto aknad on nagu arvuti
monitorid. Nimelt paiknevad auto ümber mikrokaamerad, mis jälgivad
iga võimalikku auto külge ning hoiatavad hädaohu eest.
Peep Põdder, juhendaja Mart Soobik. Tallinna 21. keskkool
MP-1
Minu unistuste auto oleks
“roheline”. Sellel oleksid hästi suured tagarattad ja
esirattad oleksid palju väiksemad. Autol oleksid ka helkurid
külgedel, et valgus tagasi peegelduks.
Auto on
keskkonnasäästlik. Mina ehitaksin hiirelõksuauto, nii ei pea
bensiini ostma ja keskkonda saastama. See auto on elektriautost
keskkonnasäästlikum. Hiirelõksuauto võiks
keskkonnahoidliku autona minna maailmaturule.
Mart Pällin,
juhendaja Tõnu Tammar. Kadrioru Saksa gümnaasium, 5. klass
Finaali vaatama!
“Kiire auto ja unistuste auto” finaal peetakse mudelistide suurürituse “Minimaailm” raames 18. aprillil Tallinna Lauluväljaku ruumides. Võistlustele annavad hoogu ka maailma parim kardisõitja ja vormelilootus Kevin Korjus ning kiirendusautode Eesti kiireim Taavo-Erkki Vitsut.
Meisterdamiskonkursile laekus rekordiliselt 1137 automudelit, mis on võrreldes läinud aastal laekunud 681 paadimudeliga ilmselgelt hämmastav tulemus. Kõige rohkem automudeleid, üle 400, valmistati Viljandimaal, kus aktiivseimad olid Valuoja ja Tääksi põhikool kokku ligi 300 tööga. Neis koolides juhendab töö ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Margus Mikkor, kes on olnud parim varasematel Stokkeri Meistrivõistlustel. Stokkeri Tartu keskusse toodi 346, Tallinna 174, Haapsalu omasse 150 automudelit, Võrru 33, Pärnusse 12.
Nagu ka möödunud aastal, paneb Stokker parimatele võistlejatele ja õpetajatele välja hinnalised ning praktilised auhinnad. Kolm kooli, kust kõige rohkem osalejaid, saavad Stokkerist valida arvestatavas mahus töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi sisustust – tööriistu.
Finaaltöid saab vaadata aadressil www.stokker.ee/auto .
“Kiire auto ja unistuste auto” finaal peetakse mudelistide suurürituse “Minimaailm” raames 18. aprillil Tallinna Lauluväljaku ruumides. Võistlustele annavad hoogu ka maailma parim kardisõitja ja vormelilootus Kevin Korjus ning kiirendusautode Eesti kiireim Taavo-Erkki Vitsut.
Meisterdamiskonkursile laekus rekordiliselt 1137 automudelit, mis on võrreldes läinud aastal laekunud 681 paadimudeliga ilmselgelt hämmastav tulemus. Kõige rohkem automudeleid, üle 400, valmistati Viljandimaal, kus aktiivseimad olid Valuoja ja Tääksi põhikool kokku ligi 300 tööga. Neis koolides juhendab töö ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Margus Mikkor, kes on olnud parim varasematel Stokkeri Meistrivõistlustel. Stokkeri Tartu keskusse toodi 346, Tallinna 174, Haapsalu omasse 150 automudelit, Võrru 33, Pärnusse 12.
Nagu ka möödunud aastal, paneb Stokker parimatele võistlejatele ja õpetajatele välja hinnalised ning praktilised auhinnad. Kolm kooli, kust kõige rohkem osalejaid, saavad Stokkerist valida arvestatavas mahus töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi sisustust – tööriistu.
Finaaltöid saab vaadata aadressil www.stokker.ee/auto .