Teisipäeval, 17. novembril kell 13 sõidab Harku kinnipidamiskeskuse juurde – morn hall maja, akende ees tihedad trellid ja aia ääres okastraat – politseiauto. Kümme minutit hiljem astuvad politseinike saatel trepist alla kaks tüdrukut – kolme- ja nelja-aastane – ning mees ja naine, kaasas kilekotti pakitud kompsud. 
Pilgud on maas, kõik käib hääletult, keegi ei räägi, keegi ei nuta. Ainsa helina läbivad vaikust turvavööde klõpsud. Pusitakse kaua, et need korralikult kinni oleksid. See perekond – 23aastane naine nimega Noor, tema 29aastane mees Sufjan ning kolmene Nabaa ja neljane Rahaf – on teel lennujaama.
 Neil on ees pikk reis. Tagasi „koju“, kust nad mõne kuu eest põgenesid.
Miks see perekond Eestilt varjupaika ei taotlenud? Kuidas nad ilma Schengeni viisata Euroopas reisida said? Miks neid hoiti Harkus kinnipidamiskeskuses, mitte Vaos varjupaigataotlejate keskuses? Loe lähemalt värskest Ekspressist.