05.09.2008, 00:00
Eesti sõjaköök Thbilisis
Gruusia sõjaga seoses on tekkinud legend “Eesti köögist”, mis väidetavalt peaaegu et juhib Gruusia valitsuse tegevust ning võtab nende eest otsuseid vastu. Mõned arvavad, et tegu on seiklejate grupiga, kes ajab Eesti head nime kasutades pappi kokku.
Möödunud reede hilisõhtul kostis Riia
lennuvälja kõlaritest ebatavaliselt valjuhäälne
vene- ja ingliskeelne kutse: “Härra Kross, kes saabus Tallinna
lennukiga! Kiirustage Thbilisi lennule, lennuk ootab!” Kui seda kutset
oleksid kuulnud Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili administratsiooni
töötajad, siis oleksid nad rahulolevat pead noogutanud.
Sest “Eesti köök” ongi tegelikult olemas. Sellise
ingliskeelse nime panid grusiinid ise, kes hakkasid “Estonian
Kitcheniks” kutsuma Thbilisis parlamendihoone läheduses asuvas
kolmekorruselises majas elavate eestlaste elupaika. Just selle maja
köögis toimusid ja toimuvad tee- või veiniklaasi taga
vestlused, kohtumised ja arutelud, mis mõjutavad oluliselt Gruusias
tehtavaid poliitilisi otsuseid.
Eesti köögi pealik on
Eerik-Niiles Kross. Ta on töötanud president Lennart Meri
nõunikuna (Lennart usaldas tihti vaid oma vanu sõpru ja
Eerik-Niiles oli vana sõbra Jaan Krossi poeg) ja Eesti Vabariigi
Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktorina. Seal kogunesid tema
kätte Eesti Vabariigi kõigi luuretalituste materjalid. Iraagi
sõja ajal töötas ta aastatel 2003–2004 Bagdadis
liitlasvägede ajutises valitsuses osakonnaülemana. Oma
karjääri alustas Eerik-Niiles Kross aga diplomaadina, tõustes
enne Eestisse tagasitulekut saatkonna ministernõunikuks Washingtonis.
Möödunud sügisest alates tegutseb Kross Gruusias. Eesti
valitsusega pole Krossil mingit pistmist. “Minu erafirmal on Gruusia
valitsusega konsultatsioonileping. Tegeleme MAPi (NATO tegevuskava –
toim.) ja NATO-temaatikaga ja julgeolekualase oskusteabega. Need on Eesti
kogemused,” ütles ta Eesti Ekspressile. Krossi firmal on lepingud ka
mõnede teiste riikidega. Ta rõhutab: “See ei ole
Eesti riigi abi, vaid konsultatsiooniteenus, mille grusiinid on ise
ostnud.”
Eesti köök
üürimajas
“Eesti köögi”
kohta ütleb Kross ise: “Meie pundil on
üürikorter, kus on korralikud tingimused. Kohtumised grusiinidega
toimuvad ikka nende endi kabinettides. Riigijuhtimist seal ei toimu. Odavam on
elada üürikorteris kui hotellis.” Ekspressile on siiski
väidetud, et köögis on käinud nii Gruusia ministrid kui ka
teised tähtsad ametlikud isikud.
Krossi “punti”,
nagu ta ise ütleb, kuuluvad mitmed Eestis tuntud inimesed, kellel on
tööks vajalikud kogemused. “Minu tiimi liikmed on ise
varem midagi sellist teinud ja õpetanud,” ütles Kross.
Need mehed on silmatorkava julgeolekualase pagasiga ning ka
sõjatsoonide kogemusega. Priit Heinsalu teenis Helmandi naaberprovintsis
Kandaharis Lõuna-Afganistani suurimas NATO baasis Eesti
teabeohvitserina.
Hannes Kont töötas kaitsepolitsei
komissarina, riigi sisejulgeoleku
koordinaatorina, eri-atašeena siseküsimustes Eesti
Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis ning ja
Hill ja Knowlton Eesti strateegilise konsultandina. Ta on
kriisikommunikatsiooni ekspert.
Pole tavaline
firma
Kross pakub Gruusiale palju keerulisemat ja pehmemat
teenust kui tavaline defence contractor.
Tema globaalne soft power
ulatub Gruusia võimukoridoridest Washingtonini välja.
Üks olulisemaid Krossi osutatud teenuseid on Gruusia presidendi
kantselei alluvuses tegutseva Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu
reformimine. Paljud asjatundjad on arvamusel, et grusiinidel puudub
võime ise organiseeruda. Nad kogunevad otsuste tegemiseks lihtsalt
kokku, arut
avad, seletavad, joovad veini peale ja kell neli öösel hakkavad
tekkima geniaalsed otsused. Pole kellaaegu, päevakorda, kirjalikke memosid
ega otsuseid. Kross ja tema mehed aitasid korda majja luua, mis oluliselt
parandas riigijuhtimist ja tähtsate julgeolekuotsuste
vastuvõtmist.
Teine tähtis tegevusala
on kommunikatsioonialane nõustamine Lääne
suunal. Selle eesmärk on anda grusiinidele toetust Euroopa
Nõukogu ja Euroopa parlamendi kaudu juhul, kui on vaja midagi läbi
suruda. Lobistide teenust saab Brüsselis teatavasti kohapeal sisse osta.
Krossi sidemete abil olid grusiinidel palju paremad võimalused oma
sõnumit kohale viia kui oma riiklike esindajate kaudu.
Ka
kriisireguleerimine oli Gruusias lapsekingades. Selle arendamises on
võtmeroll Krossi ja tema meeste käes. Asjatundjateks Priit
Heinsalu, kellel on rohkem tehnilised oskused, ja Hannes Kont, kelle osa on
teadmised.
Valimiste eriline tähtsus
Pärast seda, kui Gruusia president Mihhail Saakašvili 2007.
aastal opositsiooni rahutused maha surus, läks suur osa grusiinide kogutud
välispoliitilisest kapitalist vett vedama. Usaldusväärsuse
taastamiseks ja täbarast olukorrast väljatulemiseks tuli
tõestada kogu maailmale, et Gruusias korraldatakse läänelikud
presidendi- ja parlamendivalimised.
Välja aitasid Kross ja
tema meeskond. Priit Heinsalu abistas Gruusiat valimistel. “Olen aidanud
ellu viia kahed valimised, et need oleksid läänelikud,”
ütles ta. “Aitan Gruusiat riigiehituslikust aspektist. Neil pole
demokraatlikku kogemust. Kui alguses seal hakkasin käima, siis olid seal
lõputud koosolekud, kus päevakorda ei olnud.
Nüüd juba on.”
Eesti endine suursaadik
Saksamaal ja Ukrainas Tiit Matsulevitš käis Gruusias maikuus
valimistel exit-poll’e ehk lävepakuküsitlusi korraldamas.
Augusti algul, vahetult enne sõda, käis ta taas seal avalike suhete
ja infokogumise alast koolitust tegemas. Ta õpetas, kuidas tekstidest
infot välja sõeluda ja teha sisuanalüüsi.
“Ma ei ole nõunik,” rõhutab Matsulevitš. Ta
ei ole kellegi palgalehel, oma tööd teeb ta tellimise või
kutse peale. Koolitused on temalt tellinud Gruusia riik.
Matsulevitši töö tellija on Meediaanalüüsi
Büroo. Nende töö on jälgida kõike, mida Gruusia
kohta maailmas kirjutatakse. Kõike nad muidugi ei jõua. Nende
kontor paikneb endises Gruusia kommunistliku partei keskkomitee hoones. Vabu
kabinette soovijatele on seal lõputult. Matsulevitš vaatas koos
Heinsaluga läbi ka lävepakuküsitluste metoodika ja aitas neid
korraldada.
Koostöö saatkonnaga on
hea
Eesti köögist on läbi käinud
peaaegu kõik nimekad ja vähem nimekad eestlased, kes Thbilisis asju
ajavad. Näiteks Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Tema aitas grusiine mitmete dokumentide vormistamisel relvakonflikti
käigus, kui need soovisid Lääne organisatsioonidelt abi paluda.
Eestlased teavad lihtsalt paremini, kuidas asju sõnastada nii, et need
kohale jõuaksid.
Teoreetiliselt peavad kõik Eesti
Vabariigi esindajad alluma kohalikule saatkonna või esinduse juhile.
Saadik peab teadma, millega tegeletakse. Riigi esindusel peab olema ka
oma kontaktvõrk, et koguda andmeid olukorra kohta. Väike riik nagu
Eesti ei suuda vaatlejaid kohale tuua.
Eesti saatkonnal oli Krossi
meeskonnaga hea koostöö. Sest neil oli juurdepääs
kohalikele võimukoridoridele ja neid kuulati, seda muidugi ka tänu
Mart Laari eeltööle. Juhtus, et kui Euroopa Liidu suursaadikute
sõnumit kuulda ei võetud, siis lasti see läbi “Eesti
köögi” ja sõnum läks kohale.
Kaitseväe poolt on Gruusiasse määratud
sõjaväeatašee kolonelleitnant Risto Lumi. Lumi on
endine kaitsejõudude peastaabi luureosakonna ülem. Teisi
nõunikke ega kaitseväelasi pole kaitsevägi sinna saatnud ning
mingit sõjalist nõu ega abi grusiinidele ei anta. Ainus
sõjaline koostöö on igal aastal paari Gruusia
sõjaväelase koolitamine Balti Kaitsekolledžis.
Vene viha on pikk
Krossi tegevus on pälvinud
tähelepanu Gruusiat rünnanud Venemaa ladvikus. “Mõ etu
kuhnju znaem (seda kööki me tunneme),” ütles Venemaa
välisminister Lavrov. Vene suursaadik Eestis Nikolai Uspenski aga
ähvardas pressikonverentsil, et kui Gruusia tunnistab, et nende tegevus
oli ajendatud teiste riikide nõunike soovitustest, siis tegelevad
sellega Venemaa uurimisorganid. Vene sõjaväeprokuratuur on
algatanud kriminaalasja “uurimaks” Lõuna-Osseetias
– teise riigi suveräänsel ja rahvusvaheliselt tunnustatud
territooriumil – toimunud akte.
Krossi soov oma
ettevõtmistest võimalikult vähe rääkida on
arusaadav. “Vene viha on pikk,” ütles Kross Ekspressile.
Lavrovi mainitud köögi kohta ütleb ta, et too peab ilmselt
silmas idaeurooplaste üldist tegutsemist Gruusia abistamisel.
Täielikku saladuskatte all ta asja siiski ei hoia ning on Tallinna
Rotary klubile, kuhu ta ise kuulub, pidanud kaks loengut Gruusia olukorra
teemal.
“Meie tegevuse eesmärk on kaasa aidata sellele,
et Gruusia ei langeks Venemaa mõjusfääri tagasi,”
rõhutas Kross Ekspressile.
Kas Eesti on Krossi jaoks liiga
väike? Krossil on kontaktid ja haare ja ta jõuab neid käigus
hoida. Indrek Tarand iseloomustas teda nii: “Tal on
võimsaim ja töötavaim info- ja suhetevõrgustik Eestis.
See läbib Eesti Vabariigi õhuruumi, aga ei maandu siin
kunagi.”