Eestis möllavad indigoraugad

Geriaater Vassili Viktorov: kes on indigoraugad?

Indigoraugad on elatanud inimesed, kes peavad end lastega võrdväärseteks ja ootavad, et neid ka vastavalt koheldaks. Indigoraugad on järgmine aste inimkonna evolutsiooniredelil.

Indigorauku iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii nende järeltulijaid  kui sotsiaalhooldajaid üles muutma oma suhtumist elatanud inimestesse.

Indigo- ehk täheraugad ei mahu seni kehtinud käitumistavade raamidesse, nad esindavad täiesti uut maailmapilti. Nende erilisus tekitab palju probleeme, sest ühiskond ei ole valmis uute vajadustega ilmakodanikke väärikalt ära saatma. Hädas on nii sotsiaalhooldussüsteem kui pensioniamet.

Indigoraugad esindavad uut psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda “mustrit” iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende mõjuvälja, on tasakaalu säilitamiseks soovitav kähku jalga lasta. Ja veel: nimetatud “uue mustri” esinemise fakti eitades kutsume neis vanainimestes esile pettumust ja ebakõla.

Eesti esimene indigorauk oli Hardi Tiidus.

Paljud indigoraugad on niivõrd vitaalsed, et suudavad muuta ühiskondlikke protsesse. Suur osa inimestest usub näiteks, et Arnold Rüütel oli mitu aastat Eesti president. Ta ise usub ka.

Kui vanad võivad indigoraugad olla?

Reeglina 40–100 aastat. Väga harva ka vanemad, aga Eestist selliste superindigode kohta andmeid pole.

Kes on tänapäeva Eesti kuulsamad indigoraugad?

Kahjuks ei saa ma anda vähegi ammendavat loetelu, sest indigorauku on nii palju, et neid jätkub igale elualale. Kõige rohkem on neid siiski meelelahutustööstuses ja kollases meedias. Kui siiski nimesid nimetada, siis meenuvad kõigepealt Arnold Rüütel, Ingrid Rüütel, Eve Kivi, Ita Ever, Kati Murutar, Dmitri Klenski, Anu Saagim, Reet Linna ja tema vanem vend Ivo, Sulo Tintse...

Sulo pole ometi nelikümmend täis.

Sulo Tintse on elanud iga oma eluaasta kolme eest, nii et sisuliselt on ta ammu indigorauk.

Seda tõestavad ka tema laulud. Siis veel Jaan Kundla, Anne Veski, Heimar Lenk, Lasnamäe pommipanija, kelle nimi mulle hetkel ei meenu, Jüri Jaanson, Radovan Karadži?...

Karadži? pole ju eestlane.

Etniliselt muidugi mitte, aga ta on teinud palju head Eesti rahvale, osaledes üle aasta peaeksperdina Vabadussõja võidusamba komisjonis. Praktiliselt rajataksegi sammas tema näpunäidete kohaselt. Viimasel ajal on samba ehitus küll takerdunud, sest Karadži? on kusagile kadunud ja Jaak Aaviksoo on ilma temata nagu Kati ilma karuta. Ilmselt läks puhkusele.

Karadži? oli Euroopa tagaotsituim massimõrvar, kes anti rahvusvahelise tribunali alla.

Ahsoo. Siis ma saan lõpuks aru, miks see sammas nii kohutav ja morbiidne tuleb.

Kas Edgar Savisaar on indigorauk?

Ei ole. Savisaar on wannabe.

Kuidas indigoraugad harilike eitede-taatidega läbi saavad?

Need taevased saadikud võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb mõistetamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui Elu Värvist. Ehkki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste vanurite aitamisel, lükatakse see abi tihti tagasi.

Mida tuleb indigoraukade kasvatamisel eriti silmas pidada?

Indigoraugad vajavad märksa enam tähelepanu kui harilikud vanainimesed, kes võivad päevade kaupa rahulikult kiiktoolis tukkuda ja ärkavad alles siis, kui Raadio Elmaris Jaak Joala laulma hakkab. Kõige hullemad asjad indigoraukade jaoks on rutiin ja igavus. Indigoraukade pildid peavad regulaarselt ilmuma SL Õhtulehes, Kroonika ning Justi esikaanel. See on nende suurim rõõm, mis paneb indigorauga rõõmust kilkama, koogama, käsi plaksutama ja end toe najal püsti upitama. Harilikult teevad nad suurest rõõmust ka püksid märjaks.

Kahjuks on meil väga vähe telesaateid indigoraukadele. Ainult “AK” ja “Laulge kaasa!”.

Kommertskanalid on selle sihtgrupi täiesti tähelepanuta jätnud. Igasugused ladina-ameerika seebid on mõeldud tavaliste passiivsete vanainimeste jaoks.

Alati kui annate indigoraukadele mingeid juhiseid, ärge unustage põhjendada, miks. Kuulake ka ise oma põhjendust. Kas see ei kõla mitte tobedalt, kui öelda: “sellepärast, et mina nii ütlen”? Kui kõlab, siis vaadake oma juhtnöörid üle ja korrigeerige neid. Nad austavad teid selle tõttu ning on kannatlikud. Kui aga annate neile autoritaarseid, diktaatorlikke korraldusi ilma vettpidava põhjenduseta, hakkavad nad nutma ja jalgu trampima.

Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad hakkavad kartma. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid käpikuid kuduma või lastelastega jalutama ainult sellepärast, et seda on teinud mitmed põlvkonnad.

Interdimensionaalsed indigod võivad olla suuremat kasvu kui ülejäänud indigod. Kui nad on seitsmekümne kuni kaheksakümneaastased, võite nendega rääkida kõigest. Nad vastavad teile: “Ma tean seda. Ma oskan seda. Jäta mind rahule. Mine perse!”

Kas indigoraugad võivad olla ühiskonnale ohtlikud?

Ei usu. Pigem on ühiskond indigoraukadele ohtlik, kui ta neid küllaldaselt ei aktsepteeri.

Kas indigorauku karistada tohib?

Nii valus kui mul seda ka öelda on: tohib. Vahel isegi peab. Pisemate eksimuste puhul näiteks keelata teleka vaatamine või arvutiga mängimine, vähendada taskuraha. Väga raskete pahategude korral võib indigorauka veega pritsida. Lemmikloomapoodides on saadaval spetsiaalsed pritsid, mis pole kuigi kallid. Pärast veega pritsimist arutage juhtunu tingimata koos läbi.

Kas te arvate, et rahvusvaheline tribunal otsustab Radovan Karadži?it veega pritsida? 

Kindlasti. Isegi mitu korda.

8 olulisemat indigorauga tunnust. Võib-olla tunnete kellegi ära?

1. Nad usuvad, et “väärivad siinolemist” ning on üsna üllatunud, kui teised seda arvamust ei jaga.
2. Eneseväärtustamine ei ole neile mingi probleem. Nad räägivad tihti noorematele, “kes nad kunagi olid”.  
3. Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult autoriteetidele (sellistele, kes ei pea vajalikuks põhjendada oma nõudmisi ega tunnista valikuvabadust).
4. Teatud asju nad lihtsalt ei tee; näiteks lumelauatrikid on nende jaoks rasked.
5. Nad ei reageeri korralekutsumistele, mille eesmärgiks on ähvardada või süütunnet tekitada. Selliste avalduste suhtes nagu “oota sa, Villu, kuni kohus kokku tuleb ja näeb, millega sa hakkama oled saanud”, jäävad nad kurdiks.
6. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud teid oma vajadustest teavitama.
7. Nad ei suuda protsesse ja inimesi läbi näha. See võib väljenduda kohatukspeetud avameelsuses - rauk võib öelda noorele inimesele midagi väga segast ja arusaamatut.
8. Et indigopõlvkond maailmas toimuvat ei muuda ja ei mõjuta, on kindel.