Statistilisi andmeid peetakse enamasti kuivaks ja emotsioonituks numbripuruks, kuid on üks erand: kõikvõimalikud edetabelid, järjestused ja pingeread. Olgu tegemist PISA testi või ÜRO õnneraportiga, Eesti koht eri pingeridades on siinmail ikka suure põhjalikkusega luubi alla võetud. Nii sai Eesti positsiooni üle arutleda ka paar nädalat tagasi, kui üleeuroopaline statistikaagentuur Eurostat avalikustas hinnangud selle kohta, kui palju Euroopa riikide elanikud eelmisel aastal teenisid ja tarbisid.

Huvi selle vastu on arusaadav, sest inimeste õnnetunne on suhteline – see ei sõltu sellest, kui palju sul midagi on, vaid sellest, kui palju sul midagi on naabriga võrreldes.