Ei saa me läbi Lätita
Laupäeval toimusid Lätis Seimi valimised. Meie ajakirjanduses püsis lõunanaabrite valimiste eel lausa harras vaikus - nagu ei läheks sealtoimuv meile enam korda.
Rööpjooni saab tõmmata, sest tegemist on esimeste valimistega pärast Läti ühinemist NATO ja Euroopa Liiduga ning ka Lätis on püsinud majandusedu. Valimiste oluliseks küsimuseks sai senise kolme osapoolega vähemuskoalitsiooni - 46 kohta sajast - jätkuvõimalus. 1991. aastast tänini pole ühtki valitsust Lätis tagasi valitud. Nüüd näib see üsna võimalik, sest koalitsiooniparteid kogusid 51 kohta. Parlamenti jõudis ettearvatult seitse parteid.
Vähe verd
Poliitikasfäär on stabiilsem ning esimest korda uuemaaegsetel valimistel Lätis polnudki valijatel enam võimalust anda oma hääl mõnele uuele ja äsjasündinud parteile. Lihtsalt ühtki uut tõsiseltvõetavat parteid valimisteks enam ei tekkinud. Viimaseks tulijaks jääb Uus Aeg, kes meie Res Publica sarnaselt neli aastat tagasi tegi puhta töö, saades siis 24 protsent valijate toetusest. Kui Res Publical läks mõne aastaga toss välja, siis Uus Aeg tuli nüüd kolmandaks, saades 18 kohta. Teisest kohast jäi puudu vaid paar protsendikümnendikku.
Valikuvõimalusi jätkus: 19 parteid ja valimisliitu ning 1024 parimat Läti poega ja tütart. Mõningane nihe toimus venelaste parteidega: Allianss Inimõiguste Eest Ühtses Lätis lõhenes ja nad said nüüd ainult kuus kohta, poolteist aastat tagasi loodud nooruslikum Üksmeele Keskus jäi seitsmeteistkümne kohaga neljandaks. Võrreldes Eestiga on Lätis venelaste parteisid rohkem näha-kuulda ja nad hoiavad kokku. Mõlemad vene ühendused võtsid valimisretoorikas kaunis madala profiili ning üritasid oma nimekirjadesse saada vähegi nimekamaid lätlasi, et traditsioonilist toetuspõhja laiendada.
Seekordsetel Seimi valimistel suuri põhiküsimusi nagu polnudki. Pisut vähem räägiti maksudest, palkadest ja euro tulekust, pisut enam sotsiaalsetel teemadel. Mõne nädala eest prognoosis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Läti tänavuse sisemajanduse kogutoodangu kasvu kuni 13 900 dollarini, millega Läti võib pääseda Euroliidu kõige vaesema riigi kurvast tiitlist, ületades prognoosi Poolale vähem kui saja dollariga.
Skandaale jätkus, aga mitte rohkem kui eelmiste valimiste eel. Needki ei äratanud suurt tähelepanu ja kuidagi sumbusid. Meenutagem: septembri algul paisati mitmele meediakanalile poliitikute, ajakirjanike ja korrakaitseülemate omavaheliste telefonikõnede salvestused. Midagi õiendati J?rmala maatükkide ja kinnisvara ümber. Suvel hakati arveid klaarima Ventspilsi legendaarse linnapea Aivars Lembergsiga - kriminaalsüüdistused altkäemaksudes, rahapesus ja ametipiirangute rikkumises.
Stardipauk presidendivalimistele
Neljapäeval, vähem kui kaks päeva enne valimisi, pani Läti valitsus seni riigi suurimas erastamistehingus vähem kui kahe tunniga huugama 38,6 protsenti Ventspils Nafta aktsiatest, ent valimiseelses saginas viimast võtvad poliitikud ei jõudnud välja käia lennukaid ideid, kuhu küll kulutada taevast sadanud 1, 67 miljardit krooni. Suuremat tähelepanu äratas piirivalvurite leid, kes kaevasid maa seest välja sadu meetreid voolikut, mille kaudu voolas Lätisse Venemaalt sa lapiiritus. Läti piirivalvurid teatasid huvitavast leiust naabrimeestele, misjärel Vene piirivalvurid kaevasid maa seest välja üle 500 meetri piiritusevoolikut.
Valimisõhustikku mõjutasid tuntavalt välispoliitilised küsimused. Esmajoones president Vaira Vi?e-Freiberga ja vakants ÜRO peasekretäri ametikohale. Just läinud nädalal teatas ta otsusest loobuda kandideerimast maailmaorganisatsiooni peasekretäriks, olles konsulteerinud enne seda "Eesti ja Leedu liidritega". Kellega küll täpsemalt, sellest Läti lehed vaikisid. Lätis populaarne president kuulub endiselt ajakirja Forbes kokkupandavasse iga-aastasesse saja maailma mõjukaima naise nimekirja, olles tänavu 63. kohal.
Novembri lõpul toimub Riias NATO tippkohtumine. Korraldajad palusid käsitöömemmedel kududa 4500 labakinnast tutvustamaks osalejatele Läti kultuuri. NATO poolelt anti teada, et labakutesse ei tohi kududa haakristi motiivi, mis on väga levinud Läti folklooris. Tippkohtumise päevad (teisipäev ja kolmapäev) kuulutati puhkepäevadeks, nädal enne valimisi otsustati riigiasutustes koguni esmaspäev teha vabaks ning valitsus soovitas eeskuju järgida munitsipaalasutustel ja eraettevõtetel.
Meil presidendivalimised lõppesid, Lätis valib Seim uue presidendi tuleval aastal. Tõsisemaid kandidaate on erakonna Uus Aeg liider Sandra Kalniete, kelle korterilugu ning välisministriaegsed laenud tõusid samuti üheks valimiste teemaks. Küüditatu peres sündinud Kalniete mälestusteraamat "Ballikingadega Siberi lumes" on tõlgitud inglise, prantsuse ja vene keelde ning mõjujõult on seda võrreldud Anne Appelbaumi Gulagi-käsitlusega.
Eestis elab praegu 2238 Läti kodanikku. Nende huvi koduriigi vastu on kasvanud: saatkonnas käis valimas 345 lätlast ehk 100 rohkem kui eelmistel Seimi valimistel.
Läti parlamendivalimised
- Võitis peaminister Aigars Kalvitise Rahvapartei, mida toetas 19,32% hääletanutest.
- Rahvaerakonna koalitsioonipartnerit Roheliste ja Talurahva Liitu toetas 16,55% hääletanutest.
- Einars Repše liberaalne partei Uus Aeg kogus 16,24% valijate häältest.
- Eelkõige Läti venelaste seas populaarne Üksmeele Keskus sai 14,3% häältest.
- Samuti valitsusse kuuluva Esimese Partei poolt andis hääle 8,51% valijatest.
- Viieprotsendilise valimiskünnise ületasid ka parempoolne partei Isamaale ja Vabadusele (6,89%) ning vasakjõudude ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (5,97% häältest).
