"Inimene võib surra, kui ta ei tea oma näitusid," pahvatab Tallinnas Kristiine keskuse koridori keskel töötava Ipharma tervisepoe müüja Aire oma vastas istuvale noorele naisele. Ta tõmbab kummikindad kätte ja teeb kliendile sõrme otsa knopkataolise nõelaga augu. Pigistab sealt paar veretilka, et selgitada naise tervislik seisund kolesterooli, veresuhkru ja hemoglobiini näitude põhjal.

Ipharma vajab toodete suurema müügi nimel oma boksi võimalikult palju inimesi, kes laseksid paari euro eest verd võtta. Siis teab valges kitlis, arstile sarnaneva välimusega konsultant täpselt, millist toidulisandit inimese organism vajab. Kas veretugevdajaid, maksapuhastajaid või kolesterooli alandavat lisandit. Iga kuu kasutab sellist kiiret võimalust ligi 4000 inimest.

Tulemuse saamiseks kulub vaid paar minutit. Kuni pihku mahtuv hall aparaat piiksuma hakkab.

„Teie hemoglobiin on 71,“ teatab Aire kliendile erakordselt toorelt. „Sellise näiduga inimene vajab verevahetust!“

Noor naine tardub. Mina tema selja taga järjekorras samuti.

„Verevahetus on tõsine asi. Mul on veel nii haruldane veregrupp,“ on noorik ähmi täis.

„Nii,“ kehastub valges kitlis Aire korraga päästeingliks ja viitab riiulile: „Neid rauakapsleid tuleks nüüd võtta...“

Noor naine on šokis. Ta ei kuulagi enam. Ta helistab kohe Mustamäe Perearstikeskusesse ja räägib oma ohtlikust seisundist perearstile. Järgmisel päeval võtab pereõde temalt vereproovi.

Sellist paanikahoogu teab perearst Anneli Talvik väga hästi. Üle Eesti pöörduvad perearstide vastuvõtule „tuvastatud tervisehäirega“ ärevusse aetud inimesed. Põhiliselt on nad saanud „diagnoosi“ apteekidest, kaubanduskeskuste tervisepäevadelt, erinevate posijate ja ka töötervishoiuarstide vastuvõttudelt.

„Nendel "ekspressanalüüsidel" pole kahjuks mitte mingisugust väärtust,“ tõdeb Talvik. Ekspressi osaluseksperiment näitas, et IPharma Tervisepoes tehtavatel vereproovidel pole reaalsusega midagi pistmist.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel