Aasta umbes 600. Läänemaa rannikul maabub rootslaste suur sõjavägi. Seda juhib svealaste kuningas Ingvar Östeni poeg. Ta on retke põhjalikult ette valmistanud, isegi taanlastega rahu sõlminud, et need samal ajal Rootsit ei ründaks. Eestlased, eriti saarlased, on talle pikka aega tüliks olnud, röövides Rootsi rannikualasid.

Aeg on neile koht kätte näidata!
Kuid suurejooneline plaan kukub läbi. Vaenuväed ei leia Saaremaal vastast, kellega sõdida. Võimalik, et saarelased lähevad Läänemaale liitlasi otsima, teised aga varjuvad sisemaale.

Kui rootslased Läänemaal randuvad, üllatavad eestlased neid suure malevaga. Lahingus saavad rootslased haledalt lüüa. Kuningas Ingvar tapetakse. Rootsi sõjaväe riismed matavad taandudes kuninga mere äärde, at Steini, kivi(de) juurde või alla.

Nii võib tõlgendada tohutu paksu keskaegset kroonikalaadset teost „Heimskringla“ („Maa ring“), üht tähtsaimat allikat Norra ja Rootsi kuningate ajaloost, mille pani kirja Islandi õpetlane Snorri Sturluson 13. sajandi algupoolel.

Kui see tõele vastab, siis võis olla tegemist eestlaste kõige suurema võiduga skandinaavlaste üle esimesel aastatuhandel. Miks peaksidki skandinaavlased välja mõtlema loo, kuidas nad eestlastelt peksa said?
 
Eesti Trooja otsingud

Arhiivimaterjalid näitavad, et õpetatud mehed on käinud Ingvari hauda otsimas alates 19. sajandi keskpaigast. Nad kogusid rahvapärimusi ja kaevasid üles mitmeid mägesid. Mitmes Läänemaa ja Muhumaa külas on säilinud rahvajutte, et just sinna on maetud Ingvar. Sellest on saanud müüt, omamoodi Eesti leidmata Trooja: esimese kursuse arheoloogiatudengid unistavad, kuidas just nendest saab Ingvari haua avastaja.

Sajanditagused õpetlased ei leidnud kaevamistel mitte midagi. Ometigi oleks huvitav teada, kuidas paistavad need kohad tänapäeva arheoloogi pilgu läbi. Eriti veel nüüd, kui viimase „Eesti ajaloo“ köite tõttu on paljud haavunud, et eestlaste vabadusvõitluselt võeti kangelaslikkuse oreool. Ingvari tõttu võiks rahvuslik eneseuhkus ju pea püsti ajada küll.

Ekspressi ekspeditsioonile tulevad kaasa Mati Mandel (Läänemaa muinasaja ekspert), Villu Kadakas (juhtinud näiteks Vabaduse platsi ja Padise kloostri kaevamisi) ja Armin Rudi (muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor). Äkki leiame huvitava koha ja tahame prooviks augu kaevata? Rudi kohalolek oleks siis tarvilik.

Meie autojuhiks, fotograafiks ja operaatoriks on Rauno Volmar.
 
Täisversioonist leiad ekspeditsiooni aruande. Digilehes video, lisalugu, fotogalerii.