Elu pärast surma. Juurviljad
“Asi sai alguse sellest, et olin mõned kartulid kunagi potti unustanud ja need läksid seal siis rõõmsalt hallitama. Asja lähemalt uurides nägin, et sinna on tekkinud väga huvitavad tekstuurid ja värvid ning proovisin neid pildistada. Siis panin juba ise mitmesuguseid köögivilju uuesti “kasvama” ja jälgisin ja pildistasin neid ajapikku.
Ega see nii lihtne alati polegi. Neid hallitusi on erinevaid ja tihti ei tule just sellised ilusad ja huvitavad, millest head pilti saaks. Olen aru saanud, et see sõltub sellest, mis bakterid seal ruumis ringi luuravad, ning ka soojusest ja valgusest. Tihti kattuvad “modellid” sellise pikka halli karvastikuga ja nendest asja ei saa. Lemmik on siiani olnud ikka punapeet. Aga ka kartul ja kõrvits on tegijad!
Olen neid mitu aastat proovinud kasvatada, aga viimasel ajal ei ole eriti häid “modelle” sirgunud, peab vist uue kasvulava neile otsima – praegu olen neid hoidnud kuskil aknalaual või riiulil ja üles pildistanud siis, kui nad on umbes paari nädala vanused. Ja kui kõik hästi läheb, tuleb nendest piltidest kevadel ka näitus nii Tartus kui Tallinnas.“