Joon kohvi, panen pillid häälde. Ma olen nagu hauduja kana, mitu mänguriista külje all – lõõts, ja külakannel ja teine kannel – nad on mul täpselt häälde aetu.

Ja sa tiiat – Pettai Pennu järgi ma neid kandleid tegema nakasi.

Pennu oll kõva pillimiis, tark miis, takaotsan rohkemb tarkust kui tõisel mehel pään. Mõist kuut kiilt, suurtükiväen Sinimägeden mängse kannelt, nii et kõik nutsid.

Ja sa tiiat, kui ma auku tei kandle sisse, Pennu ütel: et tee ikka ilus auk, ära säänest tee nagu kemmerguauk!

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist