Kui Raiman Kukk (28) Lootuse Küla kontorimajakese trepile astub, mõjub neli aastat külas veetnud noormees justkui keemilise puhastuse läbinult. Ta ei tee saladust, et peaaegu kogu täiskasvanu­elu sõltus ta ülikangest sünteetilisest opioidist fentanüülist, olles nii narkodiiler, salakaubavedaja kui ka varas.

Raiman paneb kohvi käima, istub mu vastu toolile. Naeratus on aval.

„Esimest korda proovisin fentanüüli 14aastaselt. Alguses on see ju täiesti kontrollimatu laks, midagi uut organismile – võid ropsida, pea käib ringi mitu tundi. Aga samamoodi on ka alkoholiga – tasapisi harjutad ja ihu harjub ära.