Energiahiiule on rängem võlgu olla kui pangale
Sveta tuleb koos oma noorema lapsega õhtul Tallinnas töölt koju äärelinna eramajja ja paneb külmas majas keset suurt tuba seisva elektriradiaatori tööle. See on pere kütteallikas, mille Eesti Energia ähvardas üleeile välja lülitada.
Rõskel märtsikuu päeval on tõsist remonti ootavas vanas majas ikka veel päris kõle, sest kokkuhoiu nimel seda päeval ei köeta. Koju jõudnud väike poiss ei taha oma jopest kohe loobudagi. Kõne energiahiiu klienditeenindusse toob ajutise leevenduse. Perele anti armuaega veel mõned päevad, enne kui elekter täielikult välja lülitatakse.
Sveta ja Andres ning nende kaks kooliealist last on suhteliselt keskmine Eesti pere. Sveta on riigiasutuses raamatukoguhoidja ja saab palka kätte veidi üle 400 euro. Abikaasa Andres on elektrik, kes on Eestis tööd leidmata töötanud viimasel ajal Soomes ehituse valdkonnas, kuid kaotas sel talvel mõneks kuuks teenistuse. Teiste arvete, elamise ja transpordi kõrvalt ei suutnud pere seetõttu tasuda täies mahus oma elektriarveid.
„Oleme maksnud viimased kuud 150 eurot,” kirjeldas Sveta. „Ma saan maksta lihtsalt nii palju, kui mees saadab raha. Meil oli jah siin raskusi.” Kui maksevõlg tekkis, sai perekond Eesti Energialt kirja, kus neile pakuti maksegraafiku tegemist. Kuid lepingu enda sõlmimise eest küsis energiahiid perelt veel 23 eurot ja lisas põhivõlale, mille sisse oli juba arvutatud viivis tasumata päevade eest, ülisuure intressi – 23 protsenti.
Järgmine palk tuleb mais
Sundolukorras olev pere leppis sellega – elektrit on ju elamiseks vaja. Seega kallines elektri hind sellele niigi raskustes perele veel kord drastiliselt, tekitades nõiaringi. Andres on märtsist tagasi Soomes tööl, kuid esimese palga saab sealt kätte alles mais. Eesti Energiast tulevad samal ajal iga kuu uued arved koos vana võla jäägi ja intressidega. Ja kuigi pere on iga kuu maksnud osa arvest, said nad märtsi algul asutuselt kirja, et 29. märtsil katkestatakse nende võrguühendus. Andres saatis energiamonopoli juhtkonnale kirja, kus tõi esile, et võrguühenduse teenus on lisatud intresside tõttu ebamõistlikult kallis.
„Juhul kui te katkestate võrguühenduse, seate äärmiselt raskesse olukorda minu perekonna liikmed, sealhulgas kaks alaealist koolis käivat last, kes vajavad õppimiseks elektrivalgust ning internetiühendust. Lisaks eeltoodule võtaksite ära elumaja soojustuse, kuna muud küttesüsteemid ei toimi,” kirjutas Andres. Ta lisas, et sai nüüd tööd, ning palus ühendust mitte katkestada ja vähendada intressimäära. Paraku jäi ta vastuseta.
Eile võttis Sveta pangast 1000 eurot laenu, et maksta intresside tõttu 345-euroseks kosunud võlg ja tasuda aprilli alguses tulev uus arve. Ning et need kaks kuud lastega ära elada.
„Intressi on ettevõte määranud tasulisele teenusele lähtuvalt teistest turul pakutavate finantseerimisvõimaluste intressidest,” selgitas pressiesindaja Eliis Vennik Eesti Energia otsust lisada makseraskustes perede maksevõlale peale viivise ka nii kõrge intress.
„EE maksegraafikud on seadustega kooskõlas. Maksegraafiku sõlmimine on tasuline teenus, võimalus, mida EE ei ole kohustatud kliendile pakkuma. Kui klient leiab, et maksegraafiku intress on liiga kõrge, on tal alati võimalik otsida muid finantseerimisvõimalusi,” kirjutas Vennik.
Tartu maakohus tegi aga kolmapäeval kodaniku ja panga vahelises vaidluses põhimõttelise otsuse: laenuandja peab käituma vastutustundlikult ja arvestama laenuvõtja tingimusi. Laenuandja ei tohi uute, võlgnevuse likvideerimisega seotud lepingute sõlmimisel arvestada isiku võlasummat selliselt, et see võimaldaks nendelt summadelt veel kord intressi ja viivist nõuda.
Kohus tühistas panga hagi eraisiku vastu, millega pank nõudis korraga nii tagastamata krediidisummat, intressi, võla sissenõudmisega seotud kulusid, viivist kui ka lepingu sõlmimise tasu. Kohus leidis, et isik on oma kohustuse panga vastu täitnud ja et pank rikkus krediidiasutuste seaduses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
„Maakohtu otsust oleks vale maksegraafikutega siduda. Eesti Energias soovib klient maksegraafikut selleks, et tasuda reaalselt tarbimise eest võlgu jäänud summat,” vastati EE-st.
Teisest küljest võib siiski küsida, kas on vastutustundlik kasutada ära oma positsiooni ja inimese abitut olukorda ning tõsta oluliselt teenuse hinda sund-olukorras viibivatele inimestele. Eesti Energia eelmise aasta puhaskasum oli 149 miljonit eurot.
