Ettevõtjad lõid majanduse päästekomitee

Rühm ärksaid ärimehi koostas ettepanekud Eesti konkurentsivõime parandamiseks.;Valitsev Reformierakond on neist osa omaks võtnud, mõned aga täiesti maha teinud.

Varakevadest saadik koguneb teisipäeviti kell neli pärastlõunal Tallinna klubisse Spirit (eesti keeles “hing”) rühm ettevõtjaid, kes nimetab end uue majanduse töörühmaks.

Ühistöö tulemusel valmis hulk lihtsaid ettepanekuid, mis aitaksid oluliselt kergitada Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Need on koondatud 28 leheküljest koosnevasse presentatsiooni “Tarkade töötajate riik”.

Tulevikus end tõenäoliselt sihtasutusena registreeriva töörühma peamised ideed on:

• luua Eestisse rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Selleks kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir – maksu ei võeta sellelt palga osalt, mis ületab umbes 250 000 krooni aastas;

• teha maksusoodustusi ülikoolide lõpetajatele, et andekad noored ei koliks välismaale;

• muuta eraisikute väärtpaberitulu maksuvabaks, mis aitaks muuta Eesti põhjamaade rikaste uueks paradiisiks.

“Meid innustab mure, kes maksab 15 aasta pärast Eesti riigi pensionid. Järjest rohkem noori läheb välismaale õppima, aga ega nad tagasi tule,” selgitab töörühma üks eestvedajaid, tarkvarafirma Helmes nõukogu esimees Jaan ­Pillesaar. “Enamik Euroopa riike on Eestist edumeelsemad. Mina loon uusi töökohti Venemaale ja Valgevenesse. Me suudame äri ka mujal teha, aga tahame Eesti riiki aidata.”

Presentatsioonis on toodud näide, et kui omavahel võistlevad ühesugused Eesti ja Valgevene tarkvarafirmad (haritud ja kogemustega töötajad, ühesuurused palgad, ISO sertifikaadid, hea maine), siis Valgevene ettevõtte väljamüügihind on kaks korda odavam, sest seal ei maksusta teabetööd.

“Meie supernäide Skype on väga õnnelik juhus, mitte Eesti riigi poliitika tulemus,” teatab paber.

“Me oleme Eesti majanduse pärast väga mures,” räägib Kristel Kivinurm-Priisalm, partner investeerimisfirmast Avaron. “Meil on põhimõtteliselt valida kahe tee vahel. Esimene on nn Jaapani tee: väike majanduskasv väga pika perioodi vältel. Sel juhul lähevad inimesed ära välismaale tööle. Teine asi on siis, kui võtame kiiresti ette konkreetseid samme Eesti konkurentsivõime parandamiseks.”

Kinnisvarafirma Eften Capital tegevjuht Viljar Arakas märgib: “Praegune majanduslik olukord nõuab rohkem idealismi ehk tuleb mõelda, kuidas saaks, mitte leida põhjusi, et miks ei saa.

Pime ka näeb, et tänase olukorra jätkumine ei vii meid mitte kuhugi.”

Töörühm usub, et sobivaim aeg olulisteks muutusteks on just praegu, kui Riigikogu valimised on veel kaugel ning majandus on vajunud kriisi ja ühiskond tunnetab muutuste vajadust. Viljar Arakas: “Me ei hakanud uut Res Publicat tegema, vaid jäime paari-kolme konkreetse ettepaneku juurde. Kui need ideed ellu viia, siis on [peaminister] Andrus Ansipil võimalik kümne aasta pärast mööda maailma ringi käia, Eesti edulugu tutvustada ja kõik auhinnad kokku koguda. ”

Viimase paari nädala jooksul on töörühm kohtunud Reformierakonna Riigikogu fraktsiooniga ning IRLi tipptegelaste, partei esimehe Mart Laari ja majandusminister ­Juhan Partsiga.

Reformierakonna üks liidreid Keit Pentus teataski ülemöödunud nädalavahetusel Palmses peetud erakonna üldkogul, et sotsiaalmaksustatavale palgale tuleks seada ülempiir. Üldsus peab seda tema ideeks, kuigi Kristel Kivinurm-Priisalm oli sama ettepanekut varem tutvustanud ka IRLi häälekandjas Eesti Eest, mis i lmus mai keskel Postimehe vahel.

Teine Reformierakonna mõjukas liige, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ütleb, et töörühma ettepanekute puhul “oli päris palju äratundmisrõõmu”, sest ta oli ise mõni kuu varem esitanud samalaadseid ideid justiitsminister Rein Langiga kahasse kirjutatud artiklis. Ligi ütles, et näiteks sotsmaksu lagi on teretulnud, kuid samas oli ettevõtjate jutus omajagu utoopiat, nagu sotsmaksuvabastus ülikoolide lõpetajatele kolmeks aastaks. “Oleme selle ka neile välja öelnud,” märkis Ligi.

Töörühma liidrid annavad endale aru, et kõik mõtted ei pruugi läbi lüüa. Kriitikud näevad ettepanekute taga ärimeeste omakasupüüdlikke soove (tarkvaraarendaja tahab palgakuludelt kokku hoida, investeerimispankur püüab rikkaid väliskliente jne), poliitikud pelgavad aga ohtu, et riigi tulud kahanevad, mitte ei kasva. Samasugune hirm valitses ka siis, kui Reformierakond vabastas 1999. aastal ettevõtted tulumaksust.

Pillesaare seisukoht on väga selge: “Maksud ei peaks olema suunatud mitte teenimisele, vaid tarbimisele.”

Muuhulgas arutas töörühm käibemaksu tõstmist 19 protsendile. “Riigieelarve tulude suurendamiseks on käibemaksu tõstmine ühe protsendipunkti võrra hea idee,” kiidab Viljar Arakas. Maksuamet ei pea mingeid kulukaid süsteeme looma ega töötajaid juurde palkama, piisab vaid ühe numbri muutmisest.

Senised reaktsioonid töörühma ettepanekutele on olnud vastakad. Näiteks ametiühingud ja mitmed poliitikud laitsid maha nn astmelise sotsiaalmaksu, sest see purustab aastaid kehtinud solidaarsusprintsiibi. Sel nädalal räägivad uudised, et ilmselt lükkub tulevikku ka kauaoodatud eraisiku aktsiatulu maksudest vabastamine. “See on külmutatud olekus,” ütleb Ligi.

Jaan Pillesaare sõnul tasub ettepanekud ellu viia nii kiiresti kui võimalik: “Olukord on juba selline, et Londonis on isegi lapsehoidjat palgata odavam kui Eestis.”

Kuidas suurendada Eesti läbilöögivõimet

Väljavõte uue majanduse töörühma ettepanekutest

• Praegu maksustab riik tarku töökohti üle 100 protsendi suuruse(!!!) maksumääraga (sotsiaalmaks, töötukassa, üksikisiku tulumaks, käibemaks, aktsiisid). Tuhanded inimesed ei ole nõus töötama Eestis töölepinguga (kasutavad osaühinguid) või lähevad välismaale tööle (eriti noored).
  
  

• Eesti konkurentriigid maksustavad kõrgepalgalise töö tegemist madalamalt või üldse mitte.
  
  

• Eestis peaks sotsiaalmak­su ülempiir olema umbes 250 000 krooni aastas.
  
  

• Ülikooliharidusega noorte vabastamine sotsiaal- ja/või tulumaksust esimeseks 1–3 tööaastaks Eestis, mis on sisuliselt töö õppimise aeg, mitte töö tegemise aeg. Samasugune süsteem toimib Poolas ja Rumeenias.
  
  

• Tasemekoolitus (magistrikraad ja tööalane koolitus) erisoodustusmaksust vabaks.
  
  

• Viia riigi sotsiaalne pakett võimalikult palju vabatahtlikuks (töötuskindlustus, ravikindlustus, pension ja muud sotsiaalsed garantiid).
  
  

• Kehtestada eraisikute väärtpaberituludele nullprotsendiline tulumaksumäär.
  
  

• Eesti füüsilise isiku kapitalitulude maksustamine ei ole konkurentsivõimeline. Paljud väga rikkad Eesti eraisikud haldavad juba varasid maksude tõttu välismaal. Leedus on eraisikute investeeringud tulumaksuvabad.
  
  

• Paljud rikkad soomlased ja rootslased liiguvad “pensionipõlve” pidama Hispaaniasse, Luksemburgi või Šveitsi, kus on parem maksukliima. Enamik neist on 40–60 aasta vanused.
  
  

• Eesti peaks selle situatsiooni ja oma asukoha ära kasutama ning looma rikastele eraisikutele atraktiivse maksukeskkonna, et nad tuleksid pigem Eestisse elama – põhjamaade lähedus Eestile võimaldab hoida sidet perekonnaga.
  
  

• Maksuvabad väärtpaberitulud ning mõistlikud maksud tarkadele töökohtadele võiksid anda tõuke, et välisfirmad toovad oma kontorid Eestisse. Siia kolivad rikkad eraisikud ja ettevõtjad. Nad loovad uusi töökohti, investeerivad kapitali, ostavad kinnisvara ja tarbivad Eestis teenuseid.istid jätavad Eestisse palju raha.