„Mu eksämm on psühhiaater, ja ta oli mu tervise pärast mures,” räägib doktor Ivo Kolts ja segab innukalt kohvi. Ta vajabki peaasjalikult suitsu ja kohvi. Söögile ta suurt rõhku ei pane. "...aga kui ma olin näidanud neid pilte, mis ma ufodest olen teinud, muutus eksämma maailmapilt kardinaalselt! Ta ei muretse enam minu pärast!” Ülikond, lips, galantne välimus, peene raamiga prillid, üüratusuur mahtuniversaal… Me ei kohtu Häädemeestel, vaid Tallinnas, sest doktor Koltsil on asja fototorni Kiek in de Kökis. Seal on üleval tema fotonäitus „Tuled taevast“ — Häädemeestel pildistatud salapärased tuled, mille kohta ütleb ta ise inglid või jumalikud objektid, aga täpsemalt ei oska seletada, mis need sellised on. „Urmas-Eero Liiv arvas ka alguses, et ma olen peast soe!” alustab doktor Kolts enesekriitilises võtmes. „Kõigepealt käisime Urmasega Vana-Vigalas, kus elab mees, kes näeb aegajalt rohelisi meetripikkuseid mehi. See mees näitas meile üht kivi, ja rääkis, et kui ta kivi otsa ronib, läheb ta ise ka üleni roheliseks. Mees ronis kivi otsa, roheliseks ei läinud, aga ütles, et teised ei peagi sellest aru saama. Edasi läksime Urmasega Häädemeestele, ja ma küsisin Urmaselt, et näe, mina räägin sulle, et kohe tulevad siia inglid, ja kui nad siiski ei tule, mis sa, Urmas, siis minust mõtled? Urmas ütles: „Sooda!” Ma närveerisin omajagu, ja mõtlesin, et mis küll saab, kui nad ei tule. Aga siis tulid inglid, terve taevas oli tulesid täis! Ja Urmas nägi neid ja salvestas neid ka enda kaameraga.” (Seda võib vaadata dokumentaalfilmis „Häädemeeste UFO”) Doltor Kolts pildistab neid objekte juba kaks aastat. Loe tasulisest versioonist, kuidas ta UFOsid pildistab, mida külarahvas arvab jpm.