Hiiumaa on muutunud plastisaareks!
“Plastmassipress, ei mingit kahtlust!” Iseloomulik heli kostis ühel 1998. aasta varahommikul juhuse tahtel Hiiumaale Käinasse ööbima sattunud rootslasest ettevõtja Leif Anderssoni kõrvu ega lasknud tal enam magada. Andersson, kel Rootsis mitu plastitehast, tundis töötava pressi häält suurepäraselt. Kell kuus hommikul tõusis ta üles, pani riidesse ning läks kaema, kust see hääl. Nii sattus ta endise EPT hoovis paiknevasse tsehhi, kus parasjagu plastist kahvleid ja nuge pressiti. Kõik oli puhas, töö hästi korraldatud ja töötajad asjatundlikud. Sellest hommikust peale teadis rootslane, et kolib oma tootmise kodumaalt Hiiumaale. Vähemalt nii räägib ta praegu, kui temalt Hiiumaale tuleku kohta pärin.
Missugune oli see hääl, mis ta tol hommikul une võttis? Palun vanal töösturil seda saundi suuga matkida. Tõsise olekuga rootslane mõtleb pisut, muiatab ning laseb siis kuuldavale umbes sekundi vältava jämeda susina, mille lõpetuseks kostab mahlakas matsatus. Ta teeb seda häält veel mitu korda, just nagu varahommikune plastipress 1998. aastal.
