Väikese patogeensusega (haiguse tekitamise võimega – toim.) linnugripi viirusetüvesid kannavad looduslikud linnuasurkonnad, kes ise on linnugripi suhtes üpris resistentsed. Arvatakse, et farmilinnud saavad gripi resistentsetelt rändlindudelt, seejärel farmis viirused muteeruvad kiiresti suure patogeensusega vormiks (seal on palju linde tihedalt koos) ning siis võivad looduses vabalt elavad linnud viiruse omakorda tagasi saada farmilindudelt. Viirus levib kergesti vee kaudu ning kui farmilinnud ja rändlinnud kasutavad sama veekogu, siis võibki ülekanne tekkida.

Siiani ei ole selge, kui patogeenne on viirus rändlindudele ja kas pikamaarändurid suudavad ette võtta pikka teekonda, kui nad saavad viirusetüve H5N1. Siiski ollakse ka selleks võimaluseks valmis.

Kas on võimalik, et kui parves üks lind haigestub, siis ta rände sihtkohta küll ei jõua, kuid annab haiguse edasi parvekaaslastele, need omakorda taas, ning nii viirus reisibki?

Ma millegipärast usun, et selle viiruse puhul ei suuda haigestunud linnud rännet ette võttagi.

Peamised riskiliigid on veega seotud liigid: pardid, haned, luiged, kajakad. Meie veterinaar- ja toiduamet on tellinud ornitoloogidelt riskianalüüsi, kus selgitatakse välja riskiliigid, nende arvukus, rändeteed ja käitumistüüp, et näha, kas võib tekkida reaalne kokkupuude kodulindudega. Ekspertiis peab selgitama ka Eestit läbivate rändlindude koondumispaigad, kus ohud on kõige suuremad. See on mõeldud ettevaatusabinõuna, et kui midagi juhtub, siis teaks, kus linnud asuvad.

Küsimus koondumiskohtadest. Igal kevadel näen Võrtsjärve ääres, kuidas kõik põllud on hanesid täis. Nad ju koonduvad enam-vähem iga suurema veekogu juurde?

On kindlad koondumispaigad, igal pool neid ka ei ole. Kuid need tuleb nüüd täpsemalt üle vaadata. Kajakate suhtes tuleb tähele panna ka prügimägesid.

Kevadeks kaardistatakse ka kõik kodulindude kasvatuspaigad, et ohu tekkides oleks kilomeetrite raadiuses teada, kus linde kasvatatakse.

Iga üksiku kana täpsusega?

Seda peab täpsemalt küsima veterinaarametist. Kuid Eestis peetakse kodulinde väga vähe väljas, 97 protsenti Eesti kodulindudest kuuluvad Talleggile ja on kõik katuse all kinni. Arvestades teisi suuremaid linnukasvatajaid, on kuni 99 protsenti Eesti kodulindudest kinni ja neil ei tohiks tekkida kokkupuudet rändlindudega. Ainus oht on inimesed, kes enda tarbeks kasvatavad kusagil veekogu ääres parte, hanesid või kanu. See on ilmselt ainuke reaalne oht.

Kust veelinnud tulevad?

Enamik meie veelindudest talvituvad Hollandis ja mujal Lääne-Euroopas. Lõuna pool talvitub mingi osa hanedest, kuid see on väike osa. Kui midagi juhtub Lääne-Euroopas, Hollandis või Inglismaal, siis on meil reaalselt mingit ohtu karta. Praegu on see oht aga üsna väike.

Kui peaks juhtuma kõige halvem ja kevadel on põhjust arvata, et meie põldudele ja luhtadele koonduvad nakkusega haned – mida nende piirkondadega siis ette võetakse? Piiratakse seal inimeste liikumist?

H5N1 on inimesele nakkav, aga kõik need haigestumised on toimunud väga lähedase kontakti teel.

Pead ikka hane sülle võtma ja talle pai tegema, et viirust saada?

Jah. Näiteks viimane juhtum Türgis, kus 14aastane tüdruk koos oma vendadega tappis toiduks nakatunud pardi. Praeguste andmete kohaselt on kodupardid H5N1 suhtes millegipärast üsna resistentsed ning nakatumisel neil kliinilisi haigustunnuseid välja ei kujune. Küll on nad aga viirusekandjad ja levitavad viirust edasi teistele kodulindudele. Ka Hollandis 2003. aastal surnud veterinaararstil oli kontakt haigestunud farmilindudega. Tookord oli kurja juureks viirusetüvi H7N7.

Kõik seni teada olevad juhtumid on olnud väga lähedase kontakti tulemus.

Nagu öeldud, meil on enamik kodulinde kinnises ruumis. Kui kevadel peaks tekkima viiruseoht, siis üksikkasvatajatel, juhul kui nad elavad riskipiirkonnas, soovitame küll oma karja…

Hävitada?

Ei, mitte hävitada, vaid lindude liikumisvabadust piirata. Hävitada pole vaja – kui lindudel pole kontakti rändlindudega, siis mingit ohtu ei ole. Viirus levib vee ja ka kehaeritiste kaudu.

Kui haneparved lendavad kümnete kaupa üle maja ja poetavad küll murule, küll katusele, kas see on ohtlik?

Ma ei usu. Olen küll haneparvede all olnud, aga lausa sellist sadu pole ma näinud. Kohtades, kus nad toituvad, on "hanetroppe" küll palju.

See-eest kajakad pommitavad ka linnas päris kõvasti.

Rootsis Ottenbys on juba aastaid uuritud rändlindude tervislikku seisundit ja tehtud ka linnugripialased analüüse. Kuid H5-tüve viirust on leitud ainult sinikaelpartidel (mitte kõik H5 ja H7 tüve viirused ei ole suure patogeensusega). Ei ole leitud kajakatel ega isegi teistel pardiliikidel.

Sinikaelparte armastavad paljud inimesed toita.

Jah, aga need on meie oma kohalikud pardid, ei ole Venemaalt tulnud linnud.

Kas on ohtu, et linnugripp tuleb lisaks veelindudele ka teiste lindudega meie metsadesse ja hakkab seal levima?

See oht on väga väike. Praegu on gripipuhang Türgis ja Rumeenias ning sealtkaudu lendab osa meie toonekurgi. Kuid riskianalüüs on alles pooleli ning vara on veel midagi öelda.

Mis linnud veel tulevad haiguspiirkonna kaudu?

Mõningane osa hanedest, kuid väga väike. Ei tasu siiski unustada, et viirus levib peamiselt siiski transpordivahendite, saastunud tootmisvahendite, farmitöötajate riietuse ja linnukaubanduse abil.

Aga pääsukesed?

Nemad tulevad peamiselt Lõuna-Aafrikast, neil on teistsugused rändeteed ning nemad veekogudes ei peatu.

Žirinovski moodi riigipiiril lindude hävitamiseks pole seega vähimatki põhjust?

Ei.

Võib-olla peaks lindudele hoopis appi minema?

Oht kodulindudele on asja üks pool, kuid teiseks ohustab linnugripp tõesti ka looduslikke linnuliike. Näiteks vööthanede maailmapopulatsioonist hävis Põhja-Hiinas olnud haiguspuhangu käigus kümme protsenti.

Lihtsalt surid maha?

Jah. Linnugripp võib väikesearvulistele liikidele saada saatuslikuks – eriti neile, kes hoiavad väga kokku, talvituvad suurtes grupeeringutes.