Ideaalne paberlennuk
Möödunud nädalal avas Suurbritannia Füüsikainstituut internetilehekülje "Füüsikaelu" (Physics Life), kus paberlennukite voltimist ja teisi koerpoiste vempe kasutatakse lastele füüsika õpetamiseks.
Internetikülje loojad ei karda oma ulakate selgitustega klassiruumis valitsevat rahu rikkuda, kirjutab ajaleht The Times. Lapsi julgustatakse üksteist kummidega laskma, mobiilil arvutimänge mängima ning voltima sellist paberlennukit, mis suudab uhkelt liuelda ka üle kõige pikema klassiruumi. See lennuk ei söösta ninapidi vastu maad, ei jää õhku seisma ega lange keereldes põrandale. Mis paberlennukitesse puutub, siis leiab leheküljelt juhatusi veel kõige erinevamate voltimisõpetuste juurde. Isegi paberlennuki lennutamise Guinnessi rekordi (27,6 sekundit) omanik jagab soovitusi.
Kuidas peaksid lapsed põhjendama voltimisharrastust õpetajale, kes sellele tunni ajal peale satub? Võib lihtsalt öelda, et nad tahtsid rakendada oma teadmisi aerodünaamikast ideaalse õhulaeva valmistamiseks.
Physics.org toimetaja Nicola Hannam on öelnud: “Otsime uusi mooduseid füüsika tutvustamiseks. See on igapäevaeluga väga tihedalt seotud, kuid inimesed ei saa sellest alati aru. Nii saab internetis näiteks proovida teha autoga avariid või siseneda kontorisse ja uurida, kuidas töötab mobiiltelefon.”
Füüsikaelu võrguleht on üles ehitatud tänavast joonistatud koomiksina. Kui klõpsata tänaval olevatele asjadele, saab õppida, millised füüsikaseadused neid juhivad. Samast leiab ka kaks koomiksistiilis ajakirja, SciTech (naljakad loodusteaduse selgitused) ja Crunch (teismelistele huvi pakkuvaid asju selgitatakse matemaatika keeles). Katsetes tarvitatakse kodumajapidamises leiduvaid esemeid. Näiteks tehakse õhupalli sisse auk äädika ja küpsetuspulbri abil.
Origami lennuk (selgitava joonise leiad Eesti Ekspressi paberväljaandest)
1 Voldi A4 paber pikkupidi pooleks
2 Voldi mõlemad ülemised nurgad 45kraadise nurga all sissepoole
3 Voldi uuesti, poole väiksema nurga all. Ära triigi volti väga kõvasti kinni
4 Voldi nina sisse nii, et ots jääb murdejoonte ristkohta
5 Voldi keskelt kokku
6 Voldi tiib ¾ külje pikkuse ulatuses tagasi
7 Korda teise tiiva puhul
8 Voldi mõlemad tiivad nii, et tekiks kant
