"Praegu on meil kaks seeki, oleks kolmelt firmalt tööd tellitud, oleks kolm," naerab Tartu maantee ääres kaevamisi läbi viiva arheoloogiafirma OÜ Tael juhatuse esimees Vladimir Sokolovski.

Sokolovski on veendunud, et üleskaevatud maa-ala Stockmanni-poolsel otsal, kus tema mehed kaevavad, asub õige seek. Just sellel kohal toimus Balthasar Russowi kroonika järgi tulekahju, kus tallinlased 1570 Vene-Saksa vägesid välja ajades peale tungisid. "Ja meie leidsime keldrist sellest ajast pärit põlenud luustiku - mis tõendeid meil veel vaja on?" küsib Sokolovski.

Platsi teises otsas töid teostava Age EMSi töötajad nii ei arva. Töödejuhataja Jaak Mäll on kindel, et just nemad on välja kaevanud Jaani seegile kuulunud Püha johannese leprosooriumi ehitussäilmed. "Naeruväärne on vastu vaielda, kui kõik olemasolevad ajaloolised dokumendid ütlevad sama," lisab Mäll.

Miks peaks teisel pool aeda kaevavad OÜ Taela mehed luiskama, et just nemad leidsid seegi? "Eks nemadki tahavad millegagi uhkustada," arvab Agu EMSi pool labidaga mulda viskav abitööline Taivo. Tunnistanud end küll ajaloohuviliseks, ei tunne ta vähimatki huvi, mida OÜ Tael platsi teises otsas leidnud on.

Mõlemad arheoloogiafirmad nõustuvad ühes: Jaani seegi täpne asukoht on teaduslik probleem ja enne komisjonide tulemusi pole mõtet õunte pealt ennustada.

Muinsuskaitseinspektsioon jõudis asjade arutamisel järeldusele, et seek asus ikka pigem väljaku Ühispanga poolsel osal, seega seal, kus kaevab Agu EMS.

Spetsiaalselt Jaani seegi säilmete uurimiseks loodud komisjon annab esimese aruande 30. novembril. Komisjoni esimees, Tallinna ajaloomuuseumi direktor Toomas Tamla on juba praegu kindel, et OÜ Taela poolt läbi töötatud ala kuulus Jaani seegi omatud Püha Johannese hospidalile ja ka Agu EMSi uuritud hoone on pärit ajast enne Liivi sõda.

"Kui üks uuritud hoonetest ei ole Jaani seegi oma, seda põnevam - siis peame uurima hakkama, kes ja mis raha eest püstitas linna südamesse nii vägevaid hooneid," selgitab Tamla arheoloogiafirmade vaidluse mõttetust.