30.03.2007, 00:00
Imedemaa Räniorus
Silicon Valleys on alguse saanud nii edulood, mida võiks kadestada iga ettevõtja, kui ka pankrotid, mis paneksid igaühe kannatanule kaastunnet avaldama.
San Franciscost lõunas asub tehnoloogia- ja
internetifirmade tõotatud maa, Silicon Valley ehk Räniorg. Silicon
Valley nime tõi 1971. aastal käibele USA ajakirjanik, kes kirjutas
ränikiipide tootjatest hulga artikleid ning pani nende pealkirjaks
“Silicon Valley USA”. Ränioru moodustavad ühel maa-alal
paiknevad ligi 20 väikest asulat.
Tippfirmad, tehnoloogia ja riskikapital
Orus on koha sisse võtnud hulganisti koorekihti kuuluvaid Fortune 1000 ettevõtteid, mille äratoomine mataks enda alla mitu ajakirjalehte. Kuulsamad tegijad, mille peakontor asub Räniorus, on eBay, Google, Apple, Intel, Oracle, HP, Cisco, Sun Microsystems.
Osa Ränioru fenomeni põhjustest peitub Stanfordi ülikoolis, mis on endas aastaid koondanud andekaid ja nutikaid inimesi, kuid suurem osa selle arengust on olnud juhuslik. Ränioru menu saladuse võtmeks on tõenäoliselt transistori kaasleiutaja William Shockley otsus kolida Palo Altosse. Nimelt rajasid Shockley Semiconductori mitu juhti – nende seas ka Gordon Moore ja Robert Noyce – firma Fairchild. See omakorda sünnitas hulga start-up’e, millest üks oli Intel. Tarkvarafirmade taimelavaks sai ka Xeroxi Palo Alto uurimiskeskus, millest võrsusid 1970. ja 1980. aastatel nii mõnedki talendid ja maailma muutvad ideed.
Silicon Valley edasisele edule panid aluse mitu asja. Esiteks andekad teadlased ja tehnoloogid. Teiseks hulk advokaate, finantsiste ja tipptööjõu värbajaid, mis teenindab alustavaid ettevõtteid tööks vajalike ruumide ja seadmete liisimisel, õigusabi andmisel ja tööjõu leidmisel. Kolmandaks mängib olulist rolli ärikultuur, mis julgustab inimesi läbi lööma. Riskikapitalistid kalduvad uutele tegijatele eelistama korra läbikukkunud inimeste firmasid.
Peamine Ränioru edu põhjus on teadus- ja tehnoloogiafirmade finantseerimise kättesaadavus. Alustaval firmal on palju võimalusi oma ärile raha hankida, riskikapital on vaid üks neist. Umbes 60% riskikapitalist investeeritakse kõrgtehnoloogiafirmadesse. Ülejäänu paigutatakse teiste ettevõtete aktsiakapitali: ostukeskustesse ja kinnisvaraprojektidesse.
Teiseks alustavate firmade rahastamisallikaks on korporatiivinvesteeringud. Oma riskikapitalifonde on rajanud näiteks nii Adobe Systems kui ka Nokia. Üha suuremat rolli mängivad finantseerimisel nn äriinglid ehk jõukad inimesed, kes huvituvad alustavatesse firmadesse investeerimisest.
Mulli lõhkemine
Räniorul on suur roll ajalugu raputanud internetifirmade mulli lõhkemisel ehk dot-com’i kriisis. 1990. aastate keskel märgati internetis ning sellega seotud ärivaldkondades suurt arengupotentsiaali. Kuna arendusraha oli väga lihtne saada ja huvi internetiteenuste vastu aina kasvas, tekkis värskeid netifirmasid kohutava kiirusega.
Riskikapitalistid andsid raha mitmele projektile korraga ega vaevunudki investeeringu tagamaadesse põhjalikumalt süüvima. Vettpidavad ärimudelid pidi turg ise välja valima.
Microsoft Eesti turundusjuht Triin Parmsoo töötas 2000. aastal kaheksa kuud Räniorus ühes netifirmade uuringuid koostavas ettevõttes, samal ajal, kui lõhkes dot-com’i mull. Tema sõnul iseloomustab Räniorgu madal ja tihe hoonestus, kiire elutempo, pidevad liiklusummikud, kuid ka hulk hüljatud kontorihooneid. Viimased on pärit internetimulli lõhkemise ajast, kui suur osa firmasid pani pillid kotti ning kolis orust minema.
“Kaks aastat hiljem käisin uuesti Räniorus, siis oli s uur la ngus möödas ja suur osa firmadest pankrotis. Kontorid seisid tühjana,” meenutab Parmsoo.
Praeguseks on mulli lõhkemise tagajärjed peaaegu märkamatuks hajunud ning kõikjal on näha infotehnoloogia kuldse ajastu saabumise märke – elu Räniorus on vähemalt sama tempokas kui enne mulli lõhkemist. Lisandunud on kümneid ja sadu kiirelt arenevaid IT-ettevõtteid, neist tuntuim on Google. Samal ajal võtab Räniorus hoogu teadmistepõhise majanduse järgmine laine, mille harjal bio- ja nanotehnoloogiaettevõtted.
Tippfirmad, tehnoloogia ja riskikapital
Orus on koha sisse võtnud hulganisti koorekihti kuuluvaid Fortune 1000 ettevõtteid, mille äratoomine mataks enda alla mitu ajakirjalehte. Kuulsamad tegijad, mille peakontor asub Räniorus, on eBay, Google, Apple, Intel, Oracle, HP, Cisco, Sun Microsystems.
Osa Ränioru fenomeni põhjustest peitub Stanfordi ülikoolis, mis on endas aastaid koondanud andekaid ja nutikaid inimesi, kuid suurem osa selle arengust on olnud juhuslik. Ränioru menu saladuse võtmeks on tõenäoliselt transistori kaasleiutaja William Shockley otsus kolida Palo Altosse. Nimelt rajasid Shockley Semiconductori mitu juhti – nende seas ka Gordon Moore ja Robert Noyce – firma Fairchild. See omakorda sünnitas hulga start-up’e, millest üks oli Intel. Tarkvarafirmade taimelavaks sai ka Xeroxi Palo Alto uurimiskeskus, millest võrsusid 1970. ja 1980. aastatel nii mõnedki talendid ja maailma muutvad ideed.
Silicon Valley edasisele edule panid aluse mitu asja. Esiteks andekad teadlased ja tehnoloogid. Teiseks hulk advokaate, finantsiste ja tipptööjõu värbajaid, mis teenindab alustavaid ettevõtteid tööks vajalike ruumide ja seadmete liisimisel, õigusabi andmisel ja tööjõu leidmisel. Kolmandaks mängib olulist rolli ärikultuur, mis julgustab inimesi läbi lööma. Riskikapitalistid kalduvad uutele tegijatele eelistama korra läbikukkunud inimeste firmasid.
Peamine Ränioru edu põhjus on teadus- ja tehnoloogiafirmade finantseerimise kättesaadavus. Alustaval firmal on palju võimalusi oma ärile raha hankida, riskikapital on vaid üks neist. Umbes 60% riskikapitalist investeeritakse kõrgtehnoloogiafirmadesse. Ülejäänu paigutatakse teiste ettevõtete aktsiakapitali: ostukeskustesse ja kinnisvaraprojektidesse.
Teiseks alustavate firmade rahastamisallikaks on korporatiivinvesteeringud. Oma riskikapitalifonde on rajanud näiteks nii Adobe Systems kui ka Nokia. Üha suuremat rolli mängivad finantseerimisel nn äriinglid ehk jõukad inimesed, kes huvituvad alustavatesse firmadesse investeerimisest.
Mulli lõhkemine
Räniorul on suur roll ajalugu raputanud internetifirmade mulli lõhkemisel ehk dot-com’i kriisis. 1990. aastate keskel märgati internetis ning sellega seotud ärivaldkondades suurt arengupotentsiaali. Kuna arendusraha oli väga lihtne saada ja huvi internetiteenuste vastu aina kasvas, tekkis värskeid netifirmasid kohutava kiirusega.
Riskikapitalistid andsid raha mitmele projektile korraga ega vaevunudki investeeringu tagamaadesse põhjalikumalt süüvima. Vettpidavad ärimudelid pidi turg ise välja valima.
Microsoft Eesti turundusjuht Triin Parmsoo töötas 2000. aastal kaheksa kuud Räniorus ühes netifirmade uuringuid koostavas ettevõttes, samal ajal, kui lõhkes dot-com’i mull. Tema sõnul iseloomustab Räniorgu madal ja tihe hoonestus, kiire elutempo, pidevad liiklusummikud, kuid ka hulk hüljatud kontorihooneid. Viimased on pärit internetimulli lõhkemise ajast, kui suur osa firmasid pani pillid kotti ning kolis orust minema.
“Kaks aastat hiljem käisin uuesti Räniorus, siis oli s uur la ngus möödas ja suur osa firmadest pankrotis. Kontorid seisid tühjana,” meenutab Parmsoo.
Praeguseks on mulli lõhkemise tagajärjed peaaegu märkamatuks hajunud ning kõikjal on näha infotehnoloogia kuldse ajastu saabumise märke – elu Räniorus on vähemalt sama tempokas kui enne mulli lõhkemist. Lisandunud on kümneid ja sadu kiirelt arenevaid IT-ettevõtteid, neist tuntuim on Google. Samal ajal võtab Räniorus hoogu teadmistepõhise majanduse järgmine laine, mille harjal bio- ja nanotehnoloogiaettevõtted.