26. mail toimus Kiievis vastavalt Eesti-Ukraina kokkuleppele valitsustevahelise ühiskomisjoni istung. Eesti delegatsiooni juhtis majan­dusministeeriumi asekantsler Peeter Tohver. Ukraina väljendas arusaamatust, küsides, kes on volitatud Eestit esindama. Nimelt olevat Kiievis enne seda käinud Riigikogu liige ja Eesti Hüvitusfondi Nõukogu esimees Tiit Arge ja AS Eesti Talleks Metalli juhatuse esimees Ergo Metsla, kes olid tutvustanud end peaministri nõuni­kena ja vehkinud Laari kirjaga, kirjutas tundmatuks jääda sooviv majandusministeeriumi ametnik "Eesti Ekspressile". Ametnik märgib, et ta on suhelnud Tiit Argega ka varem ja öelnud talle, et isiklikke külaskäike ei võeta ette peaministri nimel.

Eesti delegatsioon selgitas Kiievis, et just neil on õigus tegelda küsimustega, mida sätestab Ukraina ja Eesti valitsuste vaheline leping.

"Eesti Talleks" metalli ei ole saanud

Ukraina olevat eraldanud Eestile suhteliselt suure koguse metalli soodsa hinnaga. AS Eesti Talleks ei ole sellest kübetki saanud, kinnitati ekskavaatorite ja valulise erastamisega tuntuks saanud firmast. Kogu Ukraina poolt Eestile kvootide ja litsentsidega eraldatud metall müüakse tõenäoliselt RAS-ile Esmeta, kellele jääb seega võimalus metall vaheltkasuga edasi müüa.

"Eesti Talleks" sai aprillis Ukrainast ühe vaguni metalli, mis osteti usaldusväärsete allikate järgi vahendajate käest kõrgema hinnaga.

Aga üle aasta tagasi jäi "Eesti Talleksil" Ukrainasse kinni kolmkümmend vagunit metalli, millest inflatsioon 25 ära näsis. "Oleme üritanud seda metalli kätte saada. Meie inimesed on nädalaid pendeldanud Kiievi ja Donetski vahel ametnike allkirju kogudes, aga tulemusi ei ole," ütles tundmatuks jääda soovinud allikas.

Tänavu on "Eesti Talleks" ostnud neh vagunit metalli hinnaga 150-200 USA dollarit tonn. Ukrainast vastavalt kvootidele ja litsentsidele saadav metall oleks mõnevõrra odavam, mis suurendaks "Eesti Talleksi" konkurentsivõimet.

Tõenäoliselt osutusid Laari ja Arge käed lühemaks kui mõningate teiste härraste omad ning seega ei suudetud sõber Sarrile abi osutada.

PAAVO KANGUR