Islandil kardetakse uut ja purustavat vulkaanipurset
Islandi meedia kajastab sündmust aktiivselt, kirjutades, et ööl vastu pühapäeva Eyjafjallajökulli liustiku lähedal alanud vulkaanipursked olid pühapäeval vaibumas, kuid on täna jälle võimsamaks muutunud. Olukord on ebaselge ja seda hinnatakse riskantseks.
Geofüüsik Magnús TumiGudmundsson ütles pressikonverentsil, et vulkaanipurse võib lõppeda täna, aga võib kesta ka paar aastat. Praegused pursked on tema sõnul väikesed, aga oht tekib siis, kui vulkaaniline tegevus nihkuks Eyjafjallajökulli liustiku alla. Laavavood sellises kohas, nagu need praegu on, ei ohusta kedagi. Liustikusulamisest tekiksid aga tulvaveed, mis on märksa ohtlikumad. Ehkki ka see ei puudutakse ilmselt kuigi paljusid inimesi - Islandi asustus on väga hõre, enamik inimesi elab Reykjaviki piirkonnas ja peamiselt ainult ranna-aladel on asulad. Ümberkaudsed teed otsustati täna aga jälle osaliselt sulgeda, sest vähemalt ühes kohalikus jões on veetase juba tõusnud.
Islandi blogidest võib lugeda, et liiklus kasvas eile mõlemas suunas - hullud reykjaviklased sõidavad kõik ca 150 km kaugusele kaema, kuidas ca 10-12 kohast purskab tuld ja laavat, kohalikud elanikud aga sõidavad vastupidi, Reykjavikki. Ligi sinna muidugi ei pääse, paremal juhul näeb tulekuma.
Geoloogid ootasid Eyjafjallajökulli-alust vulkaanipurset juba mitu nädalat, kuid tegelikkuses avanes maa umbes kilomeetri pikkuselt liustikuvabalpinnal Eyjafjallajökulli ja Myrdalsjökulli liustike vahelisel alal, mida hüütakse Fimmvörduhalsiks. Siit lähevad Islandi populaarsemad matkarajad.
Selles kohas pole vulkaanilist tegevust olnud juba 10 000 aastat. Kuisiin midagi toimub, on süüdi tavaliselt kurikuulus Katla vulkaan, mis on Myrdalsjökulli liustiku all. See vulkaan põhjustab tavaliselt liustiku sulamist ja massiivset tulvavett, mis pühib oma teelt kõik talud.
Islandi päevaleht Morgunbladid vahendab geofüüsiku Páll Einarssoni hoiatust, et Eyjafjallajökulli vulkaan ja Katla vulkaan on liustiku all omavahel seotud. Praegune purse võib päästa valla Katla vulkaani võimsamad pursked. „Sündmusedvõivad areneda erinevates suundades, mistõttu on oluline kõike tähelepanelikult jälgida,“ ütles Einarsson.
Katla vulkaan ise on umbes 1000 m üle merepinna, kuid seda katab 400m paksune liustikukiht. Tegu on Islandi ühe kõige aktiivsema tulemäega, mis on läbi aegade elanikele palju peavalu valmistanud. Viimase tuhande aastajooksul on see pursanud umbes 20 korral ja keskeltläbi on pursete vahele jäänud 42 aastat. Viimane suurem purse toimus 1918. aastal. Selle järgi oleks Katla pidanud juba ammu purskama…
Laupäeva õhtul kohaliku aja järgi kell 23.30 evakueeriti inimesed ulatuslikust piirkonnast vulkaani ümbrusest. Kodu pidid maha jätma ülepoole tuhande inimese, kes ööbisid enamasti koolimajades. Evakueerimine viidiläbi päris kiiresti – kahe tunniga. Pühapäeval lubati inimestel, välja arvatud ohupiirkonnale lähima 14 farmi elanikel, kodudesse naasta.
Purse põhjustas rahvusvaheliste lendude ärajätmist ja edasilükkamist ning kohaliku lennuliikluse piiramist. Arvatavalt kannatasid seetõttu umbes 4000 inimest, sealhulgas ka näiteks 200 USA sõjaväelast, kes pidid läbi Islandi Iraaki lendama. Lennuliiklus taastati pühapäeva pärastlõunal, kuid lennukid pidid selles piirkonnas lendama kõrgemal kui 5000 jalga. Praegu ohupiirkonnas jällegi kehtestatud lennukeeluala.
Keskeltläbi toimuvad Islandil vulkaanipursked iga kolme aasta tagant. Pärast Islandi asustamist toimunud pursetest on võimsaimaid olnud 1783-1784kestnud Lakagígari pursked. Laki 25-kilomeetri pikkusest vulkaanilisest lõhest pursanud vulkaanid väljastasid kokku 12,5 kuupkilomeetrit laavat. See oli ajaloolisel ajal üks suuremaid loodusõnnetusi Islandis. Kuna taevavõlvi katsid tuhapilved, ei saanud taimed piisavalt päikest, lisaks veel mürgine vulkaaniline tuhk. Keskmine temperatuur alanes 2 kraadi võrra. Pea kogu Island, sealhulgas eluks vajalikud rohumaad, kattusid tuhaga. Laava kattis 565 km2. Lambad ei saanud piisavalt süüa ja 80% kariloomadest suri. Islandis suri nälga umbes veerand elanikkonnast ehk 9000 inimest. Veelgi rohkem inimesi suri tihedamini asustatud Briti saartel, kuhu tuul tuhapilved kandis – 11 000 inimest.
Videot äsjasest purskest võib näha SIIT.
