Issi-emme petsid pereportaalist kaupu välja
Veike sõnul oli Nupsu.ee internetikeskkonnas turvaauk, mille avastas üks perekond. Ent selle asemel, et turvaaugust teatada, asuti seda agaralt ära kasutama.
„Tegime kinkekaardilahenduse - ostad kinkekaardi ja siis tekib kood, mille saab oma kontole kanda. Sama konto rahaga saab e-poes arveldada. Nad leidsid viisi, kuidas endale neid kinkekaardi koode tekitada,“ selgitas Veike.
Selliselt täitis nupsu.ee terve detsembri tellimusi, mille eest reaalset raha ei laekunud. 30-ndates eluaastates abikaasad kandsid üksteise kontole kinkekaardikoode ja tellisid Nupsu portaali e-poest muudkui kaupu. Võimalik, et petturid oleks jäänud tabamata, kui nad poleks ahneks läinud. Summad läksid järjest suuremaks ja peagi tekitati endale järjest tuhande-kahetuhandekrooniseid kinkekaarte, mis konverteeriti kingipakkideks kuuse all.
„Kui me turvaaugu leidsime, oli selle likvideerimine kümne minuti küsimus. Kuid võttis tükk aega, et selgeks teha, kuidas see ikka võimalik oli. Ja kuidas on võimalik, et sellist asja üldse tehakse?“ ütles Veike.
Nupsu.ee, nagu enamik portaale, salvestab inimeste liiklust – oma spetsiifika tõttu selleks, et musta stsenaariumi korral aidata kaasa pedofiilide ja pervertide tabamisele. „Me ei oleks hetkekski arvanud, et digijälgedest leiame hoopis sellise perekonna,“ nentis Veike, kes maksis selle pere laste jõulukingid sisuliselt omast taskust kinni.
„Minu jõulud ei läinud küll tavapäraselt, ning ei läinud ka nii, nagu olime planeerinud, aga see-eest olid need väga südamlikud ja soojad. Sellel teisel perekonnal, kes meile sedasi kahju tekitas ja meie süsteemi kuritarvitas, polnud see eeldatavasti nii mõnus. Ei kujuta ette selle isa-ema hinges mingit erilist rõõmu, kui lapse silmadesse tekib rõõmusära pakkidest, mis vanemad on välja petnud,“ ütles Veike.
Kuigi ta on nördinud ja pahane, ei taha ta pettureid õiguskaitsesüsteemi kogu rangusega nuhtlema hakata. „Selle skandaaliga saaks kannatada kogu perekond, ka lapsed,“ ütles ta. Seetõttu ei avalikusta ta ka nimesid. Praeguseks on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt petturite pere maksab kaubad kinni.
Veike jääb siiski optimistiks: „Igatahes usun, et sellist jama nad enam ei korralda. Kindel muidugi olla ei saa, kuid tahaks loota küll. Kuid tegelikult tahan ma öelda hoopis seda, et ärme tee teistele sedasi kurja. Ära tee teistele seda, mis sa ei taha, et sulle tehtaks. Ei maksa.“
Arvutiturbespetsialisti Aare Kirna sõnul on mujal maailmas on turvaaukude ärakasutamine, raha väljakantimine ja puhtakspesemine terve tööstusharu, mille aastakäive ulatub miljarditesse.
“Eks Eestis toimub ka selliseid asju aina rohkem, ehkki, nagu vanarahvas ütleb, tark hunt kodu lähedalt ei murra. Üldkasutatavate veebirakenduste omanikud peaksid jälgima, et nende rakendustel oleks kõik turvapaigad peal, kui nad aga kasutavad kohalike veebitreialite teenuseid, siis tuleb testida, testida ja veelkord testida!” ütles Kirna.
