Jazzime!
Kas bensiinipaagi viimine tagaistme alt esiistme alla on suur muutus auto konstruktsioonis? Tuleb välja, et on. Honda värske väikeauto Jazz on üles ehitatud just selle idee ümber. Tagaistmete kaval konstruktsioon lubab neid paagist tühjaks jäänud põrandaosasse kokku klappida ja nii saadakse väikeauto kohta enneolematult suur pakiruum, pealegi väga madala ja täiesti tasase põhjaga. Aga see pole sugugi Jazzi ainus tugev külg.
See ei ole riisiveski
Honda on tuntud kui kõva mootoriehitaja veel sellest ajast, kui firma põhitoodangu moodustasid mootorrattad. Jazzi jõuallikas on järjekordne šedööver, ehkki andmeid vaadates ei tundu seal midagi erilist olema. No mis see 83 hobujõudu 1,4liitrisest töömahust siis ära pole? Ja ainult kaks klappi silindri kohta! Honda Civicu ühe koma neljane andis juba kümmekond aastat tagasi 90 hobujõudu kätte, mõned samamahulised arendavad praegu juba rohkemgi.
Paraku on neil "riisiveskitel" üks häda – pole pöördeid, pole jõudu. Jazzi jõuallikas on loodud täpselt vastupidise sihiga– tugev tõmme madalatel pööretel. Just seda on igapäevaliikluses vaja, mitte ebarealistlikes tingimustes saadud astronoomilisi näitajaid.
Tehnikahuvilistele veel niipalju, et Jazzi mootoril on kaks süüteküünalt silindri kohta ning nende süütehetki juhitakse eraldi, sõltuvalt mootori töörežiimist. Seeläbi sai võimalikuks ka väikese mootori kohta erakordselt kõrge surveaste 10,8.
Peaaegu astmeteta
Teine väga mõnus asi Jazzil on astmeteta jõuülekanne ehk variaatorkäigukast (CVT). Honda on seda kasutanud teistelgi mudelitel, kuid seal on CVT käitunud üsna ebaloogiliselt. Jazzi CVT pole "päris" astmeteta, variaatori tööpiirkonda on määratud ära seitse ülekannet ja süsteem toimib nagu seitsmekäiguline automaatkäigukast. Ning toimib ülisujuvalt ja -efektiivselt. Kiirendus on manuaalkäigukastiga võrreldes tegelikult sama ning ülekande muutust tundsin ma ainult foori ees pidurdades, kui mootor tühikäigul tiksus.
Ilmselt puhtalt marketingi eesmärgil on variaatorile lisatud ka käsitsi käigulülitamise võimalus. Roolil asuvaid nuppe vajutades peaks igaüks saama end Schumacherina tunda. Aga ega ei tunne küll. Esiteks on juhtnupud liiga väikesed ja sobiksid pigem raadio helitugevuse reguleerimiseks. Teiseks on seitse käiku keskmisele autosõitjale liiga palju – automaatika saab nende valimisega märksa paremini hakkama.
Tegelikult on ka tavalise käigukasti käsitsemine puhas nauding. Käigukang liigub nagu või sees, konkreetselt ja täpselt. Ning mootor on uskumatult paindlik. Linnasõidul võib rahulikult kasutada neljandat käiku. Mootor tuksub sel juhul 2000 minutipöörde kandis ja on protesteerimata nõus autot kiirendamagi. Variaatori puhul langevad pöörded veelgi madalamale – mina nägin tahhomeetri seierit 1500 peal – mis mõistagi mõjub soodsalt kütusekulule. Tehaseandmed jäävad päriselus siiski kättesaamatuks. Mina sain linnasõidul hakkama 7 - 7,5 liitriga 100 kilomeetri kohta, kuid proovisõiduautodel olid mootorid ka veel täiesti "toored".
Ennenägematult kvaliteetne
Jazzi kabiin näeb välja märksa soliidsem kui näiteks Civicul. Materjalivalik meenutab pigem Volkswageni kontserni sõidukeid. Keskkonsooli kujundus on kergelt futuristlik, armatuurlauas aga ainult kolm osutiga näidikut. Isegi jahutusvee termomeeter puudub. Seda asendavad kaks märgutuld – sinine näitab, et vesi pole veel piisavalt soe, punane annab märku ülekuumenemise ohust.
Talvel on probleeme pigem külmaga. Mootor töötab väga ökonoomselt ja toodab suhteliselt vähe sooja. Eesistujatel külm ei hakka, taga aga küll. Et esiistmete alt õhk läbi ei käi ning seljatoed on peaaegu vastu B-piilareid, pääseb soojus kabiini tagaossa ainult esiistmete vahelt. Kahetunnise maanteesõidu jooksul härmatis tagumistelt akendelt ära ei sulanud ja tagaistujate varbad oleksid tõenäoliselt kõvasti külmetanud. Ka puudub Jazzil istmesoojendus, isegi lisavarustuse nimekirjas. See-eest on konditsioneer põhivarustuses.
Kiitma peab Jazzi mürakindlust. Tagarattakoobastest teemüra sisse ei kosta ja ka mootori hääl on üsna summutatud. Just nagu polekski tegemist Jaapani väikeautoga. Paraku tuleb sedasama tõdeda ka hinnakirja vaadates – jazzimiseks tuleb välja käia vähemalt 185 000 krooni.
