Kaks last Eestimaa eri otstes. Mõlemad on sattunud samasugusesse olukorda. Nende isad ei maksa lastele elatist. Laste emad on asja kohtusse andnud ja elatis on kohtu poolt ka välja mõistetud, ent isad ikka ei maksa.

Nüüd alustab politsei isade suhtes kriminaaluurimist lapse ülalpidamiskohutuse rikkumises. Mida teevad uurimist juhtivad prokurörid?

Esimene laps elab Põhja-Eestis – isa võlgneb ligi 4500 eurot. Ülekuulamisel tunnistab isa oma süüd. Mees selgitab, et tal olid majanduslikud raskused. Nüüd on ta leidnud välismaal tööd ja lubab hakata oma võlga kustutama.

Prokuröri abi Aare Pere lõpetab tänavu septembris kriminaalasja, sest peab mehe süüd väikseks. Prokurör lepib mehega kokku, et too teeb omalt poolt 60 tundi üldkasulikku tööd. Midagi muud prokurör temalt ei küsi.

Teine laps elab Lõuna-Eestis – isa võlgneb ligi 8500 eurot. Vestlusel prokuröriga mainib mees, et tal on endise abikaasaga pinged ja sellest ka trots ja jonn alimentide mittemaksmiseks. Mehel on töökoht Soomes ja ta lubab kiiremas korras võlga kustutama hakata.

Prokurör Anneli Hinto jõuab läbirääkimistel selleni, et mees tasub kohe 100 eurot ja võtab ülejäänud summa tasumiseks pangalaenu. Seda arvestades lõpetab prokurör mehe suhtes algatatud kriminaalasja, kuid ta seab konkreetsed tingimused. Isa kohustub maksma kogu võlgnetava summa oma lapsele hiljemalt tänavu detsembri keskpaigaks. Samuti peab ta maksma seoses kriminaalasjaga riigituludesse ligi 450 eurot.

Kaks erinevat lahendust samale juhtumile, samade seaduste kehtides. Kuidas on see võimalik?

“Tulemus saavutati neljapoolsete läbirääkimiste käigus, kus osalesid kahtlustatav, tema kaitsja, kannatanu ja prokurör,” selgitab prokurör Hinto oma tööd. Ta kinnitab, et sellised kriminaalmenetluse lõpetamised on tema praktikas harvad.

Hinto saavutus alimentide väljanõudmisel on tõesti tähelepanuväärne, sest enamasti prokurörid sellist konkreetsust võlgnikelt ei nõua. Enamik Ekspressi läbi vaadatud alimentidest hoidumise kriminaalasjadest lõpeb, ilma et lapsevanemalt nõutaks konkreetseks kuupäevaks konkreetse summa maksmist. Reeglina ei taha prokurörid ka riigi poolt kriminaalasja uurimisel tehtud kulude katmist. Tavaliselt pääseb alimentide mittemaksja kriminaaluurimise alt 60–100 tunni üldkasuliku tööga. Kui asi läheb kohtusse, ootab teda enamasti tingimisi vangistus.

Näiteks prokurör Pere lõpetas augustis kaks alimentide mittemaksmise uurimist. Ühel puhul oli ema töötu, mistõttu ta elas koos lapsega vanaema pensionist. Võlglasest isa peab tegema prokuröri käsul vaid 60 üldkasuliku töö tundi.

Kui Ekspress palus prokurör Perelt intervjuud, siis ta keeldus. Pere asemel laekus kommentaar prokuratuuri pressiesindajalt: “Kohtus oleks tõenäoline, et varem karistamata inimesed saaksid süüdimõistmisel kas tingimisi vangistuse või asendataks nende vangistus üldkasuliku tööga. Kohtuotsusega lisanduksid menetluskulud ja sundraha 500–600 eurot. See pole lapse huvides, sest teeb elatisenõude tasumise veelgi keerulisemaks.”

Nagu näha, käivad Tallinna prokurörid alimentide mittemaksjatega ülimalt leebelt ümber.