Junkers kogub toasooja maa alt ja maa pealt

Achtung-achtung, talv läheneb, masu surub pealt ja öko utsitab alt... Küttesüsteemidest räägib Junkers Eesti juht Margus Uusmees.

Kõigepealt, teie firmal on maailmakuulus nimi. Valgustage palun suhteid nimede JUNKERS ja BOSCH ning soojustehnika ja lennunduse vahel?

Junkersi soojustehnikale pani Saksamaal ülemöödunud sajandil aluse professor ­Hugo Junkers. Ta leiutas ja patenteeris nn kalori­meetri, tänaste gaasikütteseadmete eelkäija. Ettevõte nimega Junkers & Co tootis Dessaus esimese 40 aasta jooksul miljon veesoojendit, hellitusnimega “rahvasoojendajat”. Hiljem see teema Hugo ­Junkersi jaoks ammendus ning ta müüs ettevõtte perefirmale Robert Bosch, siirdudes ise lennukitööstusse, mis hiljem riigistati ja mille järeltulijaks saab täna pidada Saksamaa riiklikku lennukompaniid Lufthansa. 

Ka Boschi omandis olles Junkersi areng jätkus – esimesena maailmas juurutas ta gaasiseadmete elektrosüüte (nn pieso-süüde), konstrueeris isereguleeruva võimsusmodulatsiooniga gaasiküttekatla, esimese automaatsüütega gaasiküttekatla, esimese kondensaat-tüüpi gaasiküttekatla, esimese vee abil süüdatava gaasiveesoojendi ehk nn hüdrogeneraatorsüütega seadme. Täna kuulub Junkers Bosch Grupi koosseisus maailma suurimasse soojustehnika struktuuriüksusesse – Bosch Thermotechnik.

Muide, mis on kondensatsioonikatel, kas vana katla “tuunimine” või tulevikusuund?

Kondensaat-tüüpi gaasiküttekatla tööpõhi­mõte erineb tavalisest oluliselt. Nimelt suunatakse heitgaasid tavajuhul otse väliskeskkonda, kondensaat-tüüpi gaasikatlas aga heitgaase enne jahutatakse. Jahtudes eraldub heitgaasist kondensaatvesi, see suunatakse läbi katlas asuva soojusvaheti, ­kuhu see jätab oma lisasoojuse, ning selle lisa võrra kulutab katel vähem gaasi. (Kondensaatvesi tekib heitgaasi temperatuuri alandamisel seetõttu, et suurema osa gaasi põlemisel eralduvast heitgaasist moodustab sisuliselt veeaur, mis omakorda kinnitab maagaasi kui kütuse keskkonnasõbralikkust.) See annab umbes 11% kütusekulu kokkuhoidu. Eriti efektiivsed on kondensaat-tüüpi gaasikatlad madalatemperatuuriliste küttesüsteemide korral (nt põrandaküte).

Arvan siiski, et kondensaat-tüüpi gaasi­katel polegi niipalju tulevikusuund kui just nüüdisaegne, keskkonnasõbralik ja ökonoomne küttekatel, sest esimene seda tüüpi gaasikatel paigaldati Eestis juba 2001. aastal, esimesena Baltikumis. Ning ei saa jätta mainimata, et loomulikult oli see Junkersi katel. 

Kas gaasiküte on Eestis mõistlik variant? 

Kindlasti. Eeldusel muidugi, et läheduses on olemas gaasitorustik. Maagaas on universaalne ja kõrge kütteväärtusega kütus ja tema põlemisel tekkivate heitgaaside mõju keskkonnale on minimaalne. Pealegi on ka alternatiivsete kütuste hind märkimisväärselt tõusnud. 

Junkersi gaasikütteseadmed jagunevad paljudeks eri konstruktsiooni ja võimsusega küttekateldeks ning tarbeveeboileriteks. Need on automatiseeritud, vaiksed, mugavad ja ökonoomsed. Gaasikütte tuleviku peaks tagama ka see, et Eestis on gaasivarustusse suunatud märkimisväärsed investeeringud. Eestis paigaldatakse ka praegusel masu-ajal ligikaudu 6000 gaasikütteseadet aastas.

Kui olete toote edukalt paigaldanud, mis saab edasi?

Mahuka investeeringuna peab see inime­sele tagama kindlustunde pikemaks ajaks. Kuigi Junkersi kütteseadmed on kvaliteetsed, moodustab katel küttesüsteemist ainult ühe osa ning selle tarnija peaks ­tagama terve küttesüsteemi kvaliteetse töö, pakkudes regulaarset hooldust. Sestap ­oleme sõlminud hoolduslepingud volitatud koostööpartneritega, et klient saaks tellida nii kütteseadme paigalduse, käivituse, kasutusjuhendi kasutamise konsultatsiooni ning ka edaspidise ­hoolduse. Meie koostööpartnerid on kõik ­koolitatud ja eksamineeritud ning omavad pädevussertifikaati. Soovitan seda kindlasti küsida. 

Peale gaasikatelde toodab Junkers ka teisi kütteseadmeid. Ega teie identiteet kõikuma löö?

Identiteedist – konkurentidest erineme juba sellega, et just meil on au ja rõõm olla Junkersi esindaja Eestis. Tõsisemalt rääkides on Junkers ainus, kes turustab oma tooteid ainult hulgimüüjate kaudu. Mis ei tähenda, et me ei suhtle lõpptarbijaga või projekteerijate-paigaldajatega. Viimastele korraldame tasuta täienduskoolitusi, selleks otstarbeks on rajatud Jüri tehnoparki nüüdisaegne koolituskeskus. Ülevaate meist leiate kodulehelt www.junkers.ee, sealt saab meile ka saata infopäringu. Võtame seepeale ise ühendust.

Õige seadme valik sõltub paljudest asjadest – peale gaasitrassi olemasolu ka kinnistu suurusest ja sellest, kas soovitakse kodusse paigaldada põrandaküte või radiaatorküte või hoopiski õhk-küte. Uue hoone puhul tuleks soojustehniline lahendus koostada juba maja projekteerimisel.

Paindlikkuse huvides pakub Junkers täna ka taastuvenergiat tarbivaid kütteseadmeid, maa- (6–60 kW) ja õhksoojuspumpasid (kuni 11 kW) ning päikesekütte lamekollektoreid, lisaks nendele sobivaid tarbeveeboilereid (290–750 l). Igal neist on omad eelised. 

Päikesekollektor, mis on mõeldud põhiküttele lisaseadmeks, võimaldab kokkuhoidu kuni 40% sooja tarbevee ja kuni 15% hoone kütte osas. Soojuspumba suurim eelis on selle tehnoloogia ökonoomsus ja sõltumatus kütusehinnast. Kuigi Junkers on turustanud soojuspumpasid Eestis alles kaks aastat, moodustab nende osakaal kõigi kütteseadmete müügist juba 35%. Alates tänavusest aastast turustame ka tahkekütuse küttekatlaid (20–42 kW). 

Mida eelistavad meie lähinaabrid?

Eestis on taastuvenergial märksa suurem osakaal kui Leedus või Lätis. Kuigi siin on vähem tarbijaid, paigaldatakse meil aastas “maa-vesi” ja “õhk-vesi” põhimõttel töötavaid soojuspumpasid rohkem – meil ­umbes 1400, Lätis umbes 1000 ja Leedus 900 ringis. Soomes aga paigaldatakse neid seitse korda rohkem ehk siis umbes 10 000, kuigi inimeste hulk on vaid neli ­korda suurem.

Otsuseid mõjutavad kliimatingimused, samuti riiklik majanduspoliitika. Näiteks Hispaanias, Portugalis ja Prantsusmaal on levinud päikeseküttesüsteemid, põhjamaades aga soojuspumbad. Huvitav on fakt, et näiteks Saksamaal paigaldatakse 85–90% uutest kütteseadmetest objektidele, kus kas täiustatakse või kaasajastatakse olemasolevat küttesüsteemi. Riik toetab nende otsust maksusoodustustega. 

Meil on vastupidi, küttesüsteemide täiustamised või väljavahetamised moodustavad vaid 5–10%. See on ka loogiline, sest arvukad uusehitised on kvaliteetse kütteseadme eluiga silmas pidades veel üsna noored.

Junkers on Eestis ka ühiskondlikult aktiivne?

Jah, tõepoolest, meil kehtib põhimõte, et ühiskonnale, kus me tegutseme ja ka ­tulu teenime, tuleb omalt poolt ka midagi tagasi anda. Junkers on selle väljundi leidnud spordi järelkasvu toetamises. Junkers on kõikide korvpalli noortekoondiste ametlik toetaja, lisaks toetame Rapla Korvpallikooli, kus treeneriteks tõelised fanaatikud. Ja ka Eesti maastikujalgratturite meeskond kannab juba mitmendat aastat nime Bosch. 

Soovin lõpetuseks lugejale õigeid valikuid, muretut kütteperioodi ja mugavat sooja kodu.