Jüri Pihl: mulle räägiti santaažist Kati Tootsi korteris
Riigiprokuratuuri juhid arutasid oktoobris, et Kati Tootsi kodu võib olla seotud tähtsate isikute kohta kompromaadi kogumisega.
Pirita tee 26f pilvelõhkuja korter 56 kuulub osaühingule Ikhor Investeeringud. Selle omanik on turvafirma Falck aktsionär ja juht Urmas Sõõrumaa.
Kaitsepolitsei poolt telefonikõnede pealtkuulamisega kogutud andmetel paigutati korterisse 29. septembril salajased kaamerad.
"Algul väideti, et korterit kasutatakse ärimeeste ja poliitikute santažeerimiseks,” ütles intervjuus Ekspressile justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl.
Mullu sügisel oli Pihl riigi peaprokurör. Tema sõnul oli väide santaažist "põhjenduseks kriminaalasja uurimisalluvuse muutmise otsustamisel”.
Salajase jälgimise uurimine on muidu tavapolitsei ülesanne. Arvestades santaažioletuse erakordset tõsidust jättis riigiprokuratuur asja kaitsepolitsei uurida.
"See oli versioon, mida oli vaja kontrollida, mitte kindlalt tuvastatud tõde,” rõhutab Pihl.
Kirs kannab Pihlile ette
Jüri Pihli sõnul mainis santaaži võimalust tema otsene alluv, juhtiv riigiprokurör Alar Kirs.
Kirs kinnitab, et selline jutuajamine tema ja Pihli vahel tõepoolest toimus. ”Mina kandsin ette, mis mulle öeldi.”
Kirs kuulis olukorrast tema kabinetis toimunud nõupidamisel. Seal istusid koos vanemprokurör Endla Ülviste, kaitsepolitsei komissar Viljar Subka ja vanemassistent Indrek Põder.
Uurijad teatasid, et Eesti suurima turvafirma mõned töötajad võivad olla seotud salajase jälgimisega. Ekspressi andmetel viitasid nad asitõenditena Falcki sisejulgeoleku direktori Veiko Kulla mobiilikõnede sisule.
Kaitsepolitsei oli kuulanud Kulla telefonikõnesid prokuröri loaga pealt seoses ühe teise kriminaalasjaga. Mullu kevadel alustatud juurdlus jätkub tänaseni. Nii prokuratuur kui kaitsepolitsei põhjendavad asja sisust vaikimist uurimise huvidega. Tõenäoliselt puudutab see mõne Tallinna kõrgema politseiametniku võimalikke eksimusi.
Ärimees Jaan Tootsi telefoni personaalselt pealt ei kuulatud. "Toots ei olnud konkreetne sihtmärk, keda siin jälgiti,” põhjendab komissar Subka.
Kõigest sellest prokurör Kirs oma ülemust Pihli teavitaski. "Võib olla toimub midagi laiemat?” meenutab ta riigiprokuröriga nelja silma all toimunud mõttevahetust, mille käigus sündis santaažikahtlus. "Jälgida võidakse kõike, mis ühes korteris saab juhtuda.”
Riigiprokuratuuri juhid mäletasid väga hästi 1995. aasta lindiskandaali. Siis leidsid kaitsepolitseinikud Kulla luurefirma SIA läbiotsimisel siseminister Edgar Savisaare vestluste lindistusi.
Toots naerab kõva häälega
Jaan Toots nimetab kahtlust ärimeeste ja poliitikute santažeerimisest ennekuulmatuks: "Naeran, kõva häälega naeran! Seal korteris pole ühtki poliitikut käinud!"
Kaitsepolitsei komissar Viljar Subka ütleb, et "konkreetselt selle korteri suhtes pole santaažikahtlust olnud”.
Seda kinnitab ka uurimist juhtinud vanemprokurör Endla Ülviste. "Kriminaalasjast lähtuvalt polnud seal ei ärimehi ega poliitikuid.” P>
15. oktoobril toimunud läbiotsimise ajaks olid digitaalse videosalvesti kõvakettale jäänud kahe nädala liikumised. Uurimise käigus vaadati läbi vaid valitud palad, kuhu oli talletunud seadmete paigaldamine.
"See oleks narr, kui ametnikud istuksid ja vaataksid, mis toimus öösel – mis Kati tegi!” põhjendab Ülviste.
Kõvakettale jäänud videopilt tundub jäävatki saladuseks. Kuigi Jaan Toots tundis huvi salvestise tagasisaamise kohta, andis prokurör selle kui asitõendi kaitsepolitsei arhiivi.
Toots maksis kahe kuu palga - 400 000
Kriminaalasi ei jõudnud kohtusse, sest prokurör Endla Ülviste lõpetas selle märtsis "otstarbekuse põhimõttel”.
Seadus lubab nii teha vähetähtsate kuritegudega, kui kahtlustatavad maksavad riigile prokuröri määratud summa.
"Kaitsepolitseinikud pakkusid muu jutu sees, et nende sissetulekuid vaadates võiks küsida miljoni,” räägib prokurör Ülviste. Seaduse järgi otsustab rahasumma prokurör ja nii Ülviste tegigi.
Vandeadvokaat Aadu Lubergi sõnul küsiti tema kliendilt algul 600 000 krooni. Tema üritas tingida hinda 300 000 kroonile.
"Täitsa tavaline kauplemine,” seletab Luberg ja kiidab prokuröri professionaalsust tõendite hindamisel. "Jõudsime summani, millega prokurör oli rahul ja Jaan Toots kindlasti ei olnud rahul.”
Kokku kujunes kriminaalasja lõpetamise hinnaks 620 000 krooni. Salakaamerate paigaldamise vahendamises kahtlustatav Kulla pidi maksma 200 000 krooni. Tehnilise töö teinud Falcki spets Vladimir Kozlov aga 20 000 krooni.
Tootsi kui väidetava tellija osaks jäi 400 000 krooni. Summa vastab umbes tema kahe kuu palgale transiidifirmas Transgroup Invest.
Luberg räägib, et kolmest kahtlustatavast punnis Toots raha maksmisele kõige kauem vastu. Kaitse väitel pole kuritegu üldse toimunud – tegemist oli algusest lõpuni ausa videovalvega.
Enne otsustamist pidas Toots aru legendaarse vandeadvokaadi Simon Leviniga. Viimane leidis, et Toots võidab hiljemalt riigikohtus, kuid selleks võib kuluda kolm aastat.
Toots soovis kanda oma valuraha Pelgulinna sünnitusmajale. Kulla ja Kozlov otsustasid teha annetuse Peeteli kiriku sotsiaalkeskusele.
Kuigi seadus lubab maksjal raha saaja ise välja valida, ei oska keegi öelda, kuidas see käima peaks. Nii liikusid 620 000 krooni kusagile riigieelarvesse.
Pihl: mina poleks seda teinud
Jüri Pihl räägib, et hoidus riigi peaprokurörina kriminaalasja käiku sekkumast. Tema kui Jaan Tootsi ammuse tuttava arvamust oleks võidud tõlgendada asja kinnimätsimisena.
”Versioon santaažist ei leidnud kinnitust,” nendib Pihl. Ta annab mõista, et Kati Tootsi jälgimine oli tühine kuritegu. "Mina ei oleks selle juhtumiga üldse tegelnud."
Nädala algul välismaal viibinud Veiko Kullalt ei õnnestunud Ekspressil kahjuks kommentaari saada.
