Kasvatuse eritingimusi vajavate tütarlaste kooli direktor Sirje Hänni esitas 1. juulil lahkumisavalduse, mille haridus- ja teadusminister rahuldas. Hänni viimane tööpäev on 15. juuli. Praegu viibib Sirje Hänni puhkusel ega olnud intervjuuks kättesaadav. Sirje Hänni juhtis Kaagvere erikooli alates 2004. aasta sügisest.

22.juunil avaldas Ekspress väljavõtted Kaagvere erikooli endise töötaja veebipäevikust, mis näitasid, et kooli direktori töömeetodite hulka kuulusid töötajate avalik alandamine, kiiresti vahelduvate nõudmiste esitamine ja muul moel destruktiivse tööõhkkonna loomine. Intervjuus Hänni üldiselt ei eitanud talle etteheidetavat käitumist, ent õigustas end alluvate saamatusega ning võimetusega töötada pingelises õhkkonnas. Direktor ei ilmutanud vähimaidki tundemärke, nagu sooviks ta ametist lahkuda või oma käitumist kuidagi muuta. "Töö mulle meeldib, nõutuks teeb, et inimesed ei räägi probleemidest mulle, vaid levitavad kuulujutte,” ütles Hänni.

Leheloo järel saatsid veel neli Kaagvere erikooli endist töötajat Ekspressile rohkem või vähem põhjalikke meenutusi, kus nimetasid mitut direktori intervjuus esitatud väidet otseseks valeks. Veel 29. juunil keeldus Hänni vastamast küsimusele ametist lahkumise kohta, kuid nimetas Ekspressis avaldatud kriitikat asjatundmatuks ja pahatahtlikuks.

Mullu detsembris külastas Kaagvere erikooli õiguskantsler Indrek Teder ja avastas mitmeid õpilaste põhiõiguste rikkumisi. Neist räigeimana avalikustas Teder kombe lukustada enesevalitsuse kaotanud või distsipliini rikkuvad õpilased kinnisesse ruumi, mis ei vasta seaduses ettenähtud eraldusruumi tingimustele.

Märkimisväärseid probleeme oli Kaagvere koolis Hänni juhtimise ajal varemgi. Kõigest pool aastat pärast tema ametisseasumist ilmus Postimehes lugu "Kaagvere erikooli uus direktor tõi tüli majja”. Juba siis süüdistasid töötajad Hännit vastukäivate, isegi seadusevastaste korralduste andmises, sõimamises ning ebaterve õhkkonna loomises. Direktor eitas süüdistusi.

Aastal 2007 tuvastas toonane õiguskantsler Allar Jõks külaskäigul erikooli, et kõik uued õpilased lukustatakse eraldusruumi ja võetakse neilt isiklikud asjad. Samuti sunnitakse õpilasi näiteks peldikuid küürima ja aknaid pesema. Kriminaalmenetlusi ebaseadusliku vabaduse võtmise kohta pole teadaolevalt kunagi algatatud.

Viimati külastas õiguskantsleri esindaja Kaagvere erikooli tänavu mais. "Kooli ruumid ei vasta laste vajadustele. Kool ei suuda tagada, et lapsed ei lahkuks omavoliliselt kooli territooriumilt ega paneks toime uusiõigusrikkumisi. Puuduvad võimalused individuaalseks tööks lastega. Koolis töötavad pühendunud spetsialistid, kes mõistavad positiivse kasvatamise pikemaajalist mõju nende tüdrukute ühiskonna liikmeteks kujundamisel, paraku ei saa töötajad kõike soovitut ellu viia, kuna kooli füüsilised tingimused, mille parandamist on haridus- ja teadusministeerium aastaid lubanud, ei vasta hetkel erikooli vajadustele,” võttis kontrollkäigu lühidalt kokku õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru.