Üldise arusaama kohaselt on Venemaa saanud Läänele „väljakutseks“. Vaevalt peetakse Läänes ühtki poliitilist kõnet, mis sellesarnast fraasi ei sisalda. Kuid puudub selgus väljakutse olemuse kohta. Mida Venemaa tahab? Kas ta tahab näiteks Nõukogude Liitu taastada? Käivitada Läänes sotsiaalkonservatiivse revolutsiooni? Ühendada venekeelsed riigid? Teha geopoliitiline diil Donald Trumpiga? Vallutada maailm? Need on olulised küsimused. Kui soovime Venemaad võita või teda enda poole võita, peame aru saama, mida Venemaa tahab ja miks. Väärarusaamad võivad viia eksiteele ja siis on meie „võit“ või „kaotus“ puhtalt õnneküsimus.

Artikkel lähtub seisukohast, et Lääne ja Venemaa vahel valitsevad tõesti põhimõttelised lahkarvamused. Kuid ummikseis ei keskendu sisemaistele poliitilistele ega majandusmudelitele, ehkki neil on oma osa. Samuti pole esmaeesmärk kontroll territooriumide üle, ehkki territoorium mängib oma rolli. Venemaa tõeline väljakutse, teema, kus ta on tõeliselt revisionistlik, puudutab külma sõja järgset maailmakorda, rahvusvaheliste suhete reegleid ja tabusid.

Hetkel on Lääs haavatav ja kaitseseisundis. Euroopa pelgab Venemaa „sekkumist“ oma siseasjadesse, muretseb USA NATO-suunalise pühendumuse ning Venemaa ja Donald Trumpi võimaliku „diili“ pärast – see idee esineb Trumpi väljaütlemistes ikka ja jälle. USA ise on aga takerdunud kirglikku mõttevahetusse Venemaa võimaliku mõju kohta Ameerika valimistel. Sel taustal on mõistlik üle vaadata Venemaa esitatud väljakutsed, uurida nende tähendust, küsida, kas Trump saab Venemaale anda seda, mida too ihaldab ning arutleda, kuhu Euroopa selle kõige tõttu satub.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel