Kadunud paradiis Keila-Joal
Keila-Joal asuva riigijuhtide ja tippametnike eliitrajooni müügi mõte ringleb Toompeal juba Mart Laari esimesest valitsusperioodist alates. Enne kui ideele ametlik käik anti, pidi Laar peaministri kabinetist välja kolima. Võimule naasnud, võttis Laari meeskond privilegeeritute puhkekompleksi müügi 1999. aastal jälle üles.
"Milleks on riigile neid putkasid vaja?" lõhkus illusioone valitsuse pressiesindaja Priit Põiklik, kes ise Keila-Joal suvilat üüris. Ainus eelis rannarajoonis olevat värske õhk ja rohelist nosivad metsjänesed, "genossede" majad on aga ajast ja arust. Ka riigikontroll soovitab juba mitmendat aastat tungivalt müüki, sest "seda vara ei kasutata avalikes huvides, riigivõimu teostamiseks ega ka tulusaamiseks".
Erastamine on aga viibinud, sest Riigikantselei, kes ligi 40hektarilist maa-ala haldab, on tegutsenud pehmelt öelda loiult. Alles tänavu augustis, sisuliselt viimase asjana enne Riigikantselei direktori kohalt lahkumist allkirjastas Tiit Laja käsu Tallinna südamest 40minutilise sõidu kaugusel asuv kompleks maha müüa.
Salaprotokollid
Keila-Joal on tosinkond "põlisasukate" perekonda, kes viibivad siin aastaringselt ning sugugi lahkumismõtteid ei mõlguta. Ajakirjanduse andmetel on riigikogulaste pere Mari-Ann ja Tunne Kelam end koguni Keila-Joale sisse kirjutanud. Aastaringsete elanike hulka kuuluvad välisminister Toomas Hendrik Ilves, europoliitik Kristiina Ojuland, välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ning teede- ja sideministeeriumi kantsler Margus Leivo.
Aastaid Keila-Joal puhanud rahvaasemik Ivi Eenmaa ei varja, et sooviks armsaks saanud suvekodu soodsalt ära osta. "Kõik sõltub hinnast," nendib parlamentäär, kelle praegune üürileping kehtib aasta lõpuni. "Kui suvila müüakse kinnisvarana, siis tekib mul raskusi raha kokkusaamisega," arvab Eenmaa, kelle jõega piirneval krundil asuva 98ruutmeetrise maja hinnaks pakkusid Ekspressi nõustanud maaklerid 700 000 krooni.
Samuti elab territooriumil tööandja eluruumides mitmeid kompleksi praeguseid ja pensionil töötajaid. Nii tekkiski mullu müügiidee kõrvale mõte muuta puhkekeskus mittetulunduslikuks sihtasutuseks. Selle propageerijate hulka kuulus ka Riigikantselei tollane direktor Tiit Laja, kelle käsutuses on tänaseni Keila-Joa kõige mereäärsem suvila. Pärast tuliseid nõupidamisi jäi müügiidee siiski püsima.
Kindlasti ei kavatse, saba jalge vahel, Keila-Joalt lahkuda kolm erafirmat A-Elect, Dekapp Agentuur ja Hotronic, kellele Riigikantselei on välja üürinud majad vähem kui saja meetri kaugusel liivarannast. 1995. ja 1998. aastal sündinud lepingute nüansse Riigikantselei ei avalda.
Samuti on saladus, kes majades nr 25, 26 ja 27 tegelikult elavad. "Seal võib olla firma direktor või koristaja," laiutab Keila-Joa puhkeala juhataja Olev Vaim teadmatuses käsi, ehkki ka tema ise kuulub Keila-Joa alaliste elanike hulka. Vaimu andmetel tegid erafirmad majadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid, muutes need lagunenud hurtsikutest moodsateks ühepereelamuteks.
Hiiliva erastamise järgi lõhnavate lepingute osas on kidakeelne ka Riigikantselei pressiesindaja Jaanus Rankla. Tema kinnitusel tehti Riigikantselei haldustalitusele ülesandeks sõlmida majanduslikult soodsad lepingud. Eesseisval erastamisel need tema sõnul firmadele eelisostuõigust ei anna, samuti ei pea riik tehtud investeeringuid kompenseerima.
"Raha tagasi"-klausel
Tartus registreeritud kinnisvarafirma A-Elect juhataja Hanno Murrand loeb oma lepingust välja vastupidist. "Kui rendileandja tahab lepingut lõpetada, peab ta meile investeeringu tagasi maksma," tsiteerib ta 2003. aasta lõpuni kehtivat kontrahti.
Leppe järgi, mille allkirjastas 1999. aastal Riigikantselei tollane direktor Meelis Pihel, ei maksa A-Elect üüri, vaid tasub jooksvalt kommunaalarved ning on võtnud 200 000 kroonise investeerimiskohustuse. Murrandi sõnul kasutavad puitmaja nr 25 suvitamiseks firma töötajad.
Riigikontrolli käsutuses olevas lepingu koopias on aga maja kasutajaks märgitud Aivar Urm, kes on Eesti Raudtee turundusdirektor.
Samalaadsed lepingud sõlmiti ka firmadega Hotronic ja Dekapp Agentuur, kelle kasutuses on märksa nooblimad aasta ringi elamiskõlblikud elamud.
Riigikantseleid riigikontrolli poolt auditeerinud Tõnis Saare kinnitusel neile kahele firmale investeeringuid erastamise korral tagastama ei pea. "Me hoiame erastamisel kindlasti silma peal," lubab Saar halvaendeliselt. Tema hinnangul on palju suurem risk see, et seadus lubab Riigikantseleil ise kehtestada mängureeglid, mille järgi suvilad erastada.
Salapärane Dekapp Agentuur OÜ on Krediidiinfo andmetel möödunud aastal Mustamäe korterisse registreeritud firma, mille kohta pole teada tegevusala ega kontaktandmeid. Lähemal uurimisel selgub, et tegelikult peatub suvilas nr 26 meretranspordiga tegeleva OÜ Hansaliin direktor Aleksander Frosh, kes on muide välisluure endise ülema Ants Froschi kauge sugulane. Eelmisel aastal vormistati maja lihtsalt ümber Dekapp Agentuuri nimele. Leping kehtib aasta 2003 sügiseni ja sisaldab 200 000 kroonist investeerimiskohustust.
Hotronicu ja Hansaliiniguga sõlmis lepingud Riigikantselei toonane peadirektor Tarmo Mänd. Hotronicust ei osata kolmapäeva hommikul lepingut kuidagi kommenteerida ja soovitatakse helistada tagasi Keila-Joale. Kinnitamata andmetel on Hiiumaalt pärit Tarmo Mänd Hotronicu juhatuse esimehe Andrus Prousi hea sõber ning sama firma on varem Riigikantseleile valvesüsteeme müünud. "Mina seda ei kommenteeri," ei mäleta Mänd juhtunut. "Ma ei tea, kas need lepingud üldse enam jõus on."
Kompleksi hind
tagasihoidlik
Keegi ei usu, et veel tänavu Keila-Joal ükski müügitehing toimub, nagu ametnikud aasta tagasi prognoosisid. Riigikontrolli andmetel aastas mõnemiljonilist kahjumit teeniva "ametnike Tiskre" müügi venimise põhipõhjusena nimetatakse veebruaris tellitud detailplaneeringu valmimist. Alles selle alusel saab mõõta majadele krundid ning need kinnistusse kanda. Komisjon, mida juhib "riigi majavalitseja" Enn Teimann, peab riigisekretär Aino Lepikule esitama suvilate võõrandamise kava 15. septembriks.
Põhiküsimus on, kas VIPide puhkeala läheb haamri alla tervikvarana, osadena või hoonete kaupa. Ekspressi konsulteerinud kinnisvaraspetsialistide Siim Mesila ja Tauno Pajuri hinnangul maksaks selle maa-ala ruutmeeter kompleksi tervikliku müügi korral 70 krooni ehk riik teeniks vaid pisut üle 27 miljoni krooni. Eraldi enampakkumise korral mõned miljonid rohkem. Maaklerite kinnitusel on rajooni plussid soodne mereäärne asukoht ja diskreetsus, hinda kärbivad aga päevinäinud rajatised.
Vallatud filmid ja banaanid
Keila-Joast sai kõrgete riigitegelaste puhkekoht juba 1930ndate algul, mil maksumaksja kulul ehitati mere äärde kuus puidust kahekorruselist suvemaja, kus teiste hulgas suvitasid tollane president Konstantin Päts ja kaitseväe juhataja Johan Laidoner.
Pärast sõda sai Keila-Joast privilegeeritud parteilaste puhkepaik, kus nähti ENSV parteibosse alates Johannes Vares-Barbarusest kuni Karl Vainoni ja suvitajaid isegi Moskva võimuladvikust. Teenindamine oli Liidu aegu Keila-Joal tõesti hea, ületades tõenäoliselt samalaadse pansionaadi Läänes. Legend jutustab, et datshapiirkonna randa puhastas iga nädal kaks roodu soldateid.
Endine hiilgus on tuhmunud. Puhkeala 40 palgatöötajast on tänaseks alles jäänud seitsmepealine personal. Viimasena "optimeeriti" politseireformi käigus julgestuspolitsei valvurid.
Juba aastaid täidab kolikambri aset kurikuulus klubihoone, millest rahvasuu jutustab, et punavanakesed siin keelatud erootiliste filmide seansse nautisid. Vaevu hingitseb puhkeala kauplus, kus ka defitsiidipäevil leidus suitsuvorsti ja kalamarja. Nii mõnigi kohalik nägi siin esimest korda banaani.
Taasiseseisvumise järel said riigi doteeritud hindadega suvilaid üürida valitsuse liikmed, riigikogulased ja kõrgemad riigiametnikud. Kodanikud, kelle teenistus ületab mitmekordselt Eesti keskmise palga, maksid sõltuvalt majast üüri 2000-3000 krooni, millele lisandusid kommunaalkulud. Ainsana naudivad ametikoha järgi tasuta residentsi rõõme peaminister Mart Laar ja riigikogu esimees Toomas Savi, kelle käsutuses on puhkeala noorimad ja suurimad majad, mille tellis Karl Vaino endale ja oma paremale käele Bruno Saulile 1980ndate lõpus.
Võtmefaktid
- Keila-Joa puhkekompleksi tarastatud territoorium on 32 hektarit.
- 47 hoonest on enamik puitkonstruktsiooniga ja ehitatud eri aegadel alates 1930ndatest kuni 1980ndateni. Suurimad 360 ruutmeetrit, väiksemad alla 70 ruudu.
- Lisaks valitsusside seadmetele kõrgub territooriumil oma EMT mast.
- Enamik puhkeala teid on asfalteeritud ning valgustatud.
Veel Keila-Joa asukaid
- Riigikogulased Arnold Rüütel (1), Tiit Sinissaar (2), Ivi Eenmaa (3), Tiit Käbin (4), Vardo Rumessen (5), Ingvar Pärnamäe (6)
- Kaitseminister Jüri Luik (7)
- Riigiprokurör Raivo Sepp (8)
- Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand (9)
- Õiguskantsler Allar Jõks (10)
- Endine valitsusside juht Jaak Lippmaa (11)
- Peaministri büroost
Matti Maasikas (12) ja
Jaan Tross (13)
- Riigisekretäri nõunik
Sirje Sulp (14)