Kalastus: Hamleti lossi juures kalal

Rootsi ja Taani vaheline kitsas väin on üks huvitavamaid kalapüügikohti – räägime, kuidas ja kus seal püüda ja saaki saada.

Heslingør Kronborgi ehk, nagu rahvakeeli öeldakse, Hamleti lossi juures saab kalal käia mitmeti. Olen proovinud nii kaldalt püüki, millega ei kaasne eraldi kulusid, kui ka lustipüüki kalalaevalt.

Laeval kalata ei jää
Kalastusaluse ehk Turbåde pealt kalastamine on Taanis kohalike hulgas väga populaarne tegevus. Ka aluseid on terve laevastik. Viie tunni hind on umbes 500 Eesti krooni. Ega keegi seal käiks, kui üldse kala ei saaks.

Laevadelt püüavad kala igast soost ja vanusest inimesed. Alustele saab koha kinni panna nii ühele inimesele kui ka minna suurema seltskonnaga. Vajaduse korral on võimalus broneerida terve alus mõnest tunnist kuni 4–5 päevani.

Kas sedasi kala ka saadakse? Vahel isegi liiga palju. Näiteks kolme kalamehega nelja tunniga umbes 35 kilogrammi makrelli ja turska või kolme tunniga 40 kilo ringis ilusat käevarrejämedust rasvast heeringat. Praegu, septembri alguses on muuseas ülemineku aeg makrellilt heeringale.

Eri aluste pealt püütavad kalad on valdavalt tursk, molva, seit, valgetursk ja heeringas, vastavalt hooajale ka tuulehaug, makrell ning lestakala. Selleks, et sellise laevaga kalastusreisile minna, tuleb veidi internetis otsida ja siis kindlasti telefoni teel kohad kinni panna. Meeldiv on tõsiasi, et enamik taanlastest räägib inglise keelt, seega broneerimine ei tekita raskusi. Soovitan küsida ka varustuse kohta, kui endal pole.

Varustus laevalt püügiks

Põhiliseks varustuseks merepüügil on mereridvad koos multiplikaator- või tavalise inertsivaba rulliga. Lisaks muidugi nöör või suurema tõmbetugevusega tamiil, pöördlad, lõksud, landid, makrelli- või heeringarakised ja hädapärased tööriistad.

Merepüügil Taanis lanti põhja kohal või erinevates veekihtides tirgutades võiks lantide raskusvahemik olla 35 grammist kuni 50 grammini. Lantide raskus sõltub eelkõige tuule ja hoovuse kiirusest. Mõistagi on lanti hüpitada kergem mõne 50grammise landiga, kuid merehoovuses triivimisel 4–5 kilomeetrit tunnis jõuab see lant vaid korra põhja.

Merel kalapüügi alustamiseks ja lõpetamiseks antakse alati märku laevakellaga. Alles siis võib oma varustuse vette lasta ja teistkordsel helistamisel peab selle kindlasti välja tõmbama. Kui kala on otsas, oodatakse sind loomulikult ära.

Kui kalastusalus leiab kalaparve, sõidab see kalastuskohale ja võtab hoo maha. Siis seavad paljud ennast juba valmis – landid rippumas vee kohal. Tavaliselt siis, kui kalastusalus annab tagasikäigu, võib varsti oodata ka kella helinat. Tihti hõigatakse ka vee sügavus ja kala asukoht. Näiteks sügavus 30 meetrit ja kala 5–7 meetri kõrgusel põhjast, kuid seda paraku taani keeles. Kalapüügi lõppu tähistab mitmekordne laevakella helin.

Hüppa, hüppa, landike

Tirgutamine ehk landi hüpitamine põhja kohal on kõige levinum kalastuse viis laevast püüdes. Kalastusvarustus lastakse mere põhjani või kui kala on kuskil vahepealsetes kihtides, siis sinnani, kus väidetavalt kala viibib.

Tehakse landiga hüpitavaid liigutusi ehk teatud aja tagant jõnksutades, järsku või aeglaselt, tõmmatakse püügirakiseid ülespoole ja siis lastakse taas rakistel vajuda.

Tegevust korratakse perioodiliselt. Vahel, omamata ettekujutust, kus kalad tegelikult on, tehakse selliseid hüpitamisi põhjast pinnani, kuni rakis paistma hakkab. Enamik suurtest kaladest viibib Taani väinad es siiski põhja kohal.

Eraldi reeglid kehtivad talvisel püügil kalastusaluselt, millega detsembrist kuni veebruarini käiakse püüdmas nn suurt turska. Nendele kalastusretkedele ei soovitata algajatel minna – see võib olla ohtlik. Talvel saadakse tõeliselt suuri, 20kiloseid ja suuremaid kalu.

Püügivõtted kaldalt kalastamisel

Püüdmiseks spinningu ja landiga visatakse lant võimalikult kaugele. Landi raskuseks on 22–35 grammi. Ise eelistan püüki 28- ja 35grammiste lantidega. Lant lastakse põhjani vajuda. Kontaktist põhjaga annab märku spinningu ots. Seejärel tehakse ka esimene hüpitav tõmme. Edasi hakatakse lanti põhja kohal hüpitama, perioodiliselt nööri sisse kerides. Paljud kalad haagivad end just siis, kui lant puudutab põhja.

Sõltuvalt kerimiste kiirusest lastakse vahepeal landil taas põhja vajuda. Kalda lähedal, kus on peidus kivid, keritakse lant kiiremini veest välja, et see kaotsi ei läheks. Landi loopimine sellises sügavas kohas võiks käia sektorite kaupa.

Püütakse ka eri veekihtidest. Selleks, et aru saada, milline on sügavus ja milline on hetkel hoovus, tuleb lugeda sekundeid landi vette kukkumisest kuni landi põhjani jõudmiseni. Järgmine kord on selle teadmise järgi hea läbi kammida mingi teine veekiht. Vaid suur hoovus, vastutuul ja palju mererohtu vees võib muuta püügi võimatuks.

Kuidas kaladel seal kombed?

Hooajalise kala, nagu tuulehaugi püük kõrghooajal toimub aprilli lõpust kuni mai keskpaigani ja nädala-paari jagu septembri keskpaigas. Tuulehaug tuleb Kopenhaageni ümbrusesse veetemperatuuril 8 °C ja kõrghooaeg on siis, kui temperatuur on vahemikus 10–14 °C.

Sattudes kalade parvele, ei jõuagi lant tihtipeale põhja, sest rabamised käivad juba ammu enne. Oluline, et konksud oleksid väga teravad. Kala liigub pinna ja põhja vahel – seal, kus nende toit. Sellisel püügil kasutatakse säravaid hõbedasi lante. Kui tuulehaug hetkel ei võtagi, siis veidi aja pärast tulevad nad tagasi või tuleb uus parv.

Samal ajal on hea püüda veidi raskema landiga turska ja meriforelli, kes jälitavad neidsamu väikseid kalu, kuid hoiduvad rohkem põhjakihtidesse.

Tursk on kala, mida on lihtne püüda. See kala sööb põhjas kõike, mis liigub. Vahel on püütud tursa suu veel täis põhjast leitud väikseid krabisid. Tursk hoidub pigem sügavasse vette, kuid toiduotsingutel tuleb kaldakivide juures saaki otsides vahel ka madalasse. Parim tursapüüdmise aeg on päikesetõusu ja loojangu aegne videvik, kuid näkkab ka keset päeva.

Taani kalale?

Kalad kaldaltpüügil: meriforell, vikerforell, tuulehaug, tursk, molva, seit, heeringas, makrell, merilohe, merikukk, lestad.

Eestist Taani kalale minekuks on mugavaim moodus lennata lennukiga otse Kopenhaagenisse.

Lend Tallinnast Kopenhaagenisse kestab umbes poolteist tundi. Kastrupi lennuväljalt käib rong Helsingøri, seega saab kalastamisreisi korraldada ka omapäi.

Rongijaamast pole pikk maa lustikalastuse sadamasse või väina kõige kitsamale kohale lossi juurde spinningut loopima.

Autosõit läbi Rootsi võtab küll rohkem aega, kuid samas saab piiramatult varustust kaasa võtta ja on lihtsam ka kala koju viia. Autoga saab vastavalt tuulele endale sobivat püügipiirkonda otsida, mis on eelis, ja teel Taani saab kalastada ka Rootsis.

Taanis kalastuslaeval kala püüdes ei pea olema kalastusluba, kuid seaduse kohaselt peab see olema kaldalt spinningut loopides. Vajadusel kalastamiseks vajaliku loa muretsemine on väga lihtne ja seda saab endale Taanis igast postkontorist.

Lihtsam moodus on siiski hankida kalastusluba veebi teel https://www.fisketegn.dk. Päev maksab 35, nädal 100 ja aasta 140 Taani krooni*. Postkontoris lisandub veel mingi teenustasu. Makstes veebis, prindi makse kohta kinnitus välja ja mine kalasta nagu Eestis.

* 1 Taani kroon = 2,1 Eesti krooni